Sēlia rahvuspartisanide kalmistud Mälestusmärk
156
Sēlija rahvuslike partisanide vendade kalmistu avati 30. oktoobril 2004 Läti kaitseministeeriumi ja Aknīste valla toel. Sinna on maetud 19. detsembril 1949 Kalna kihelkonna Dimantu metsas toimunud lahingus langenud partisanid: Alberts Karankevičs (1914–1949), Vilis Tunķels (1911–1949), Arnolds Tunķels (1926–1949), Osvalds Tunķels (1929–1949), Ēvalds Kundzāns (1927–1949).
2005. aastal maeti siia ümber ka 13. veebruari 1945. aasta lahingus Elkšņi metsas langenud partisanid: Juris Alfreds Voldemārs Lācis (1908-1945), Eduards Kaminskis (1910-1945), Alberts Mežaraups (1945). (1915-1945), Antons Bružiks (1911-1945), Jānis Britāns (1926-1945) ja üks tundmatu. Ühiskalmistul on ka Marta Mežaraupe (1907-1945), Alberts Lācise (1902-1945), Juris Resnītise (1901-1945) ja Pēteris Bite (1907-1945) säilmed, kes langesid Nõukogude okupatsioonivõimude poolt pantvangiks, ning Indāns-Grāvelsonsi grupi langenud partisani Voldemārs Otto Sātnieksi (1911-1950) säilmed. Aknīste vendade kalmistul asub ka mälestusmärk Alfreds Silaraupile (1925-1946), Aknīste kompanii rahvuspartisanile, kes langes Tšekaa operatsiooni käigus 30. juulil 1946 kitsarööpmelisel raudteel Elkšņu metsas.
Sēlija Rahvuspartisanide Vennastekalmistul püstitatud Valge Risti jalamil asub mustast graniidist steel, millel on Läti Rahvuspartisanide Ühingu embleem ja selle alla graveeritud tekst „Sēlija Rahvuspartisanidele. Te ohverdasite oma elu Läti eest võitluses kommunistliku okupatsioonirežiimi vastu aastatel 1944–1954.“ Kalmistul on ka mälestuskivi kirjaga „On pisaraid, mis valatakse vaikides. On arme, mis paranedes ei parane“, mille püstitas Stanislava Šadurska ärkamisaja alguses augu lähedale, kuhu tšekistid matsid eelmisel päeval, 14. veebruaril 1955, langenud rahvuspartisanid ja pantvangid.
Kasutatud allikad ja viited:
H. Bruņinieks. Surma petmine. Riia: Läti meedia, 2022, lk. 218.
Tundmatu sõda. Läti rahvuspartisanide võitlus Nõukogude okupantide vastu 1944–1956. 1. trükk. Riia: Domas sūks, 2010, lk 300–301.
https://karavirukapi.blogspot.com/2022/02/akniste-selijas-nacionalo-partizanu.html
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Selija metsavendade asula Sūpe soos
Sūpese sood seostatakse rahvuslike partisanide asulate ja lahingute paikadega, mis tekkisid inimeste ja paikade koosmõjul. Seda kirjeldab paguluses elanud läti kirjaniku Alberta Eglītise ballaad „Samblas ja mudas“ sündmustest tema sünnimaal Sūpese soos – austusavaldus Sūpese soo partisanidele:
... „1945. aastal, kui sügis soos helendas –
Pokļevinskise sünnipäeval jagab Lieljānis õhtusöögil järgmist:
Pajudes kääritatud õlu,
Romulanlased kummardavad võid,
Kuivatan ema köömneleiba,
Kuivatatud sink märtsikuu lõigetena,
Ja Stuchka sibulad,
Ildzeniece juust.
Vaiguste seintega toad
Ja välk lõi südameid,
Ja üheteistkümnes hinges virelevad-
"Maas mädanenud juured..."
See mineviku tõlgendus koos Teise maailmasõja järgsete sündmustega hõlmas inimlikke tunnistusi, vaimuväljendusi ja väärtussüsteeme. See meenutab rahva toetust rahvuspartisanidele, keda okupatsioonivõim nii kergelt võita ei suutnud.