Mälestuspaik 13. veebruaril 1945 toimunud partisanide lahingu toimumiskohas Kalna valla Teemantmetsas
Mälestusmärk
168
Mälestuspaik loodi piirkondliku maantee P74 Siliņi - Aknīste äärde, 12 kilomeetri kaugusel Aknīstest, keerates Läti riigimetsale "Žagari ceļa".
Elkšķi kihelkonna põhjaosa ulatuslik metsamassiiv sai juba 1944. aasta suve lõpus kogunemiskohaks inimestele, kes valmistusid relvastatud võitluseks Nõukogude okupatsioonivõimu vastu. 1944. aasta lõpus hakkasid Aknīste piirkonnas moodustuma rahvuspartisanide rühmitused. Sobivaks kohaks partisanide laagri rajamiseks oli Teemantmets , mis asus Elkšķi suure metsa lõunaservas Aknīste suure soo lähedal. Seal, vähem kui 10 kilomeetri kaugusel Aknīste kihelkonnast, rajasid rahvuspartisanid talvitumiseks kolm talvepunkrit. Metsas kogunenud meeste side tagati lähedalasuvate majade - Baltimore'i, Gargrodes'i, Līči, Priedes'i, Krūmi - ning teiste majade elanike, naabrite ja partisanide toetusel.
Partisanide lahing Läti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sõduritega Teemantmetsas toimus 13. veebruaril 1945. Tšekistid, olles pantvange võtnud, ajasid nad edasi, et paljastada partisanide punkrid. Metsavennad, nähes ohtu, avasid tule, pantvange säästmata. Lahingus langes 10 Nõukogude okupatsioonivägede esindajat, kaheksa rahvuspartisani ja neli pantvangi. Vaatamata metsavendade kaotustele ei õnnestunud tšekistidel partisanide punkreid vallutada. Ellujäänud partisanid ootasid pimedust ja lahkusid asulast. Lahingus haavata saanud tšekistlikud sõdurid ei suutnud oigates lahinguväljalt lahkuda. Pärast seda lahingut, mida võib pidada metsavendade esimeseks "lahinguristimiseks", tundsid partisanid end vendadena ja vintpüss tundus kõigest kallim, nagu ainus usaldusväärne päästja.
Valge Rist ja infostend Teemantmetsas paigaldati Lāčplēsise päeval - 11. novembril 2022. Mälestuspaiga loomist toetasid Jēkabpilsi piirkondlik valitsus, ühing "Tēvzemes sargi" ja Läti Riigimetsad. Infostendi sisu autor on ajaloolane Haralds Bruņinieks.
Kasutatud allikad ja viited:
H. Bruņinieks. Surma petmine. Riia: Läti meedia, 2022, lk 213-221.
https://www.jekabpilslaiks.lv/lv/zinas/kalna-pagasta-atklaj-mezabraliem-veltitu-pieminas-vietu/
https://selija.com/apskati/kultura-un-vesture/dimantu-meza-kaujas-pieminas-vieta/
Seotud ajajoon
Seotud lood
Selija metsavendade asula Sūpe soos
Sūpese sood seostatakse rahvuslike partisanide asulate ja lahingute paikadega, mis tekkisid inimeste ja paikade koosmõjul. Seda kirjeldab paguluses elanud läti kirjaniku Alberta Eglītise ballaad „Samblas ja mudas“ sündmustest tema sünnimaal Sūpese soos – austusavaldus Sūpese soo partisanidele:
... „1945. aastal, kui sügis soos helendas –
Pokļevinskise sünnipäeval jagab Lieljānis õhtusöögil järgmist:
Pajudes kääritatud õlu,
Romulanlased kummardavad võid,
Kuivatan ema köömneleiba,
Kuivatatud sink märtsikuu lõigetena,
Ja Stuchka sibulad,
Ildzeniece juust.
Vaiguste seintega toad
Ja välk lõi südameid,
Ja üheteistkümnes hinges virelevad-
"Maas mädanenud juured..."
See mineviku tõlgendus koos Teise maailmasõja järgsete sündmustega hõlmas inimlikke tunnistusi, vaimuväljendusi ja väärtussüsteeme. See meenutab rahva toetust rahvuspartisanidele, keda okupatsioonivõim nii kergelt võita ei suutnud.