Preili holokausti memoriaal Mälestusmärk
Asub Preiļi juudi kalmistul Cēsu tänaval.
Memoriaali arhitekt on Sergejs Rižs. See avati 8. augustil 2004. Memoriaal loodi endise Preiļi elaniku, inseneri ja avaliku elu tegelase David Zilbermanise (USA) algatusel ja isiklike vahenditega. 2015. aastal lisati memoriaalile veel üks monument – kaar, mis paigaldati kalmistu sissepääsu juurde sümboolse värava kujul.
Mälestusmärk asub Preiļi juudi kalmistu serval, koha kõrval, kus 1941. aasta suvel pärast natsi-Saksamaa vägede saabumist kohalike kollaborantide osalusel tapeti umbes 800 Preiļi ja selle ümbruskonna juuti. Selle aja sündmuste tõendina on Preiļi juudi tüdruku Šeina Grama (1926–1941) päevik, mida ta hakkas kirjutama 22. juunil – päeval, mil algas NSV Liidu ja Saksamaa vaheline sõda – kuni 8. augustini. Šeina tapeti koos oma perekonna ja teiste ellujäänud Preiļi juutidega juudi kalmistu kõrval 9. augustil. Tänu Preiļi elaniku Vladislavs Vuškānsi (1887–1953) abile õnnestus 6 Preiļi juudil Saksa okupatsiooni ajal varjates ellu jääda. Monumendi kividele on graveeritud sissekanded Šeina Grama päevikust, samuti tänusõnad juudi päästjale Vladislavs Vuškānsile. Monumendi jalamil on urn, millele on kirjutatud 750 siin tapetud juudi nimed.
Kasutatud allikad ja viited:
Melers M. Läti juudi kogukonna ajalugu ja holokausti mälestuspaigad. Riia: Muuseum „Juudid Lätis“, 2013.
Ročko J. See juhtus Preiļis.// Holokausti uurimise probleemid Lätis (Läti ajaloolaste komisjoni artiklid, köide 23). Riia: Läti Ajaloo Instituudi kirjastus, 2008.
Bogojavļenska S. Šeina Grama päevik (Preiļi, juuli-august 1941) - ajastu ajalooline ja universaalne tunnistus.// Holokausti uurimise probleemid Lätis (Läti Ajaloolaste Komisjoni artiklid, 2. köide). Riia: Läti Ajalooinstituudi kirjastus, 2001.
Ma tahaksin millekski saada... Läti juudi tüdrukute päevikud. 1934–1941. Riia: Jumava kirjastus, 2021.
Vilcāne I. Rahvaste õiged Preilist – Vladislavs Vuškāns https://preili.lv/209061/taisnigais-starp-tautam-no-preiliem-vladislavs-vuskans/
Haridusprogrammid
Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi haridusprogramm "Mõelda holokaustile tähendab mõelda iseendale"
Tund toimub kahes osas. Programmi 1. tunnis külastavad õpilased Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi näitust "Muuseumi lood Lätile" ning tutvuvad Preiļi juudi kogukonna ajaloo ja kultuuriga. Tutvudes Preili juudi tüdruku Sheina Grami päevikuga, mida ta hakkas kirjutama päeval, mil Natsi-Saksamaa tungis NSV Liitu, tekib õpilastel emotsionaalne side 1941. aasta suvel Preilis toimunud holokausti traagilise reaalsusega. 2. tund on väljasõit Preilii holokausti memoriaali juurde, mille käigus õpitakse tundma holokausti tragöödiat, juudi päästjaid ja täna Preilii ohvrite mälestust. Programmi eesmärkideks on tugevdada mõistmist Teise maailmasõja ja holokausti sündmustest Lätis, kasutades selleks kohalikku ajalugu, samuti soodustada salliva ja kaastundliku isiksuse kujunemist. Tundides käsitletakse ajaloo ainega seotud teemasid, nagu Teise maailmasõja sündmused Lätis, holokaust, natsism, kollaboratsionism.
Programm on saadaval "Koolikottide" pakkumises.






