Balti ketile pühendatud skulptuur Mälestusmärk

Asub Unguriņi-Lilli piiripunktis Läti ja Eesti vahel.

2009. aasta kevadel lõi Ķoņi kihelkonna omavalitsus, mille territoorium piirneb Eestiga, koostöös metallikunstnik Andris Dukursiga skulptuuri, mis on pühendatud "Balti tee" kahekümnendale aastapäevale.

Üheksa meetri pikkune ja kahe ja poole meetri kõrgune inimsiluettidega skulptuur, kus saab inimsiluettide tühjades kohtades seista ja käest kinni hoida. Skulptuuri idee võimaldab laiendada aja dimensiooni ning mitte ainult meenutada 1989. aasta elavate inimeste ahelat, vaid annab ka võimaluse koos skulptuuriga igal ajal osa saada "Balti ketist".

Video skulptuuri loomisest.

Balti kett oli ainulaadne aktsioon mitte ainult Baltikumis, vaid ka Euroopa ja isegi kogu maailmas. Mitte kunagi varem polnud kolme riigi elanikud ühinenud elavaks osalejate ketiks, mis ühendaks riikide pealinnu – Vilniust, Riiat ja Tallinna. Ajalooline sündmus leidis aset 23. augusti 1989. aasta õhtul ja see ühendas umbes 2 miljonit inimest. Selle eesmärk oli juhtida tähelepanu ja meenutada 50 aasta tagust sündmust – Ribbentropi-Molotovi pakti sõlmimist. Selle tulemusel jagasid tolleaegsed kaks suurriiki – Saksamaa ja NSVL – enne järgmist maailmasõda Euroopas oma mõjusfäärid ümber, kuid Balti riigid kaotasid oma iseseisvuse.
Lätis kulges umbes 600 km pikkune osalejate kett tähistas Balti ketti Bauskast Riiani, edasi Siguldasse, Cēsisesse, Valmierasse ja Rūjienasse.