Läti armee tankirügemendi sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk

Monument 1. soomusdiviisi autotankirügemendi sõduritele. Allikas: Riia mälestisministeerium.
Monument 1. soomusdiviisi autotankirügemendi sõduritele. Allikas: Riia mälestisministeerium.
1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite mälestusmärk. Foto: Juris Smaļinskis
Monument 1. soomusdiviisi autotankirügemendi sõduritele. Allikas: Riia mälestisministeerium.
Monument 1. soomusdiviisi autotankirügemendi sõduritele. Allikas: Riia mälestisministeerium.
Seisake 1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite monumendi juures. Foto: Juris Smaļinskis
Seisake 1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite monumendi juures. Foto: Juris Smaļinskis
Seisake 1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite monumendi juures. Foto: Juris Smaļinskis
Läti armee raske soomusauto koos meeskonnaga, 1919. Allikas: Läti Rahvuslik Ajaloomuuseum
Tankirügemendi sõdurite mälestusmärk, 1939. Allikas: LNB digikogu "Kadunud Läti".
Grupp Läti armee sõdureid Autotankirügemendi langenud sõdurite monumendi juures, 1939. Allikas: LNB digikogu "Kadunud Läti".
Seisake 1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite monumendi juures. Foto: Juris Smaļinskis
Seisake 1. soomusdiviisi tankirügemendi sõdurite monumendi juures. Foto: Juris Smaļinskis
Riia. Tankirügemendi depoos Pulka tänaval 1920. aastatel. Allikas: LNB digikogu "Kadunud Läti".
Laadimine...
4

Monument avati 1939. aastal austusavaldusena Läti armee 1. soomusdiviisi (hiljem tankirügemendi) langenud võitlejatele. See kujutab mäest üles kihutavat soomusmasinat ja postamendi esiküljel on üksuse märk. Art Deco stiilis valmistatud väärtuslik kunstiteos jutustab Vabadussõja "raudsõdurite" loo.

Soomusautosid iseloomustas kiirus (max - 60km/h) ja võime vastaseid üllatada, surudes neid kuulipildujatega maha. Ehitatud sõiduauto raamile 4-8 mm soomusplaatidega, relvastatud kuulipildujate või väikesekaliibriliste suurtükkidega. Moona ja kütusevarud arvutati pooletunniseks pidevaks lahinguks. Selle käsutuses oli kuni 5000 padrunit, kuni 30 käsigranaati või muud lõhkeainet. Soomusauto vajas suures koguses kütust, näiteks "Lāčplēsis" tarbis 1919. aasta novembris 1350 l kütust.

Selle meeskond koosnes 3-5 mehest, kes täitsid ohtlikku ja vastutusrikast ülesannet. Lahingumasinatele istudes suundusid nad vaenlase poole suure hulga laskemoonaga. Tihti olid mootorid ülekoormatud ja lakkasid töötamast. Lahingumasinad ja nende meeskonnad inspireerisid ja andsid lootust võiduks.

Tänapäeval saab monumenti näha ja see asub Läti armee tankirügemendi endise kasarmu lähedal.

Kasutatud allikad ja viited:

Kaļķis, J. Br. Autode kasutamine ründevõitluses. Sõjaline Review, nr 3. 1934.

Eserts, M. Raudsõdurid ehk Läti lahingumasinate ajalugu. 1998.