Valga garnisoni ohvitseride kasiino Militaarasula

Valgas nagu mujalgi nähti tõsist vajadust ohvitseride kogude tegevuses kui ka riigikaitse ja tsiviilkoostöö kokku käimise huvides.

Valga kaitseringkonna ülema kolonel Pinka algatusel tehti 1930-ndatel ots lahti ka Valgas. Säde selts , olles tegutsenud juba üle 35 aasta ja saanud majanduslikult tugevalt jalad alla ning pidades väga oluliseks kohapealse kaitseväe ja kogukonna head koostööd, võttis enda kanda tulevase kasiino hoone ühes avara aiaga soetuskulud Kesk tn 16. Säde seltsi poolt valitud remondi komisjoni juhtimisel ja Valgas paiknenud 3. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu soovituste kohaselt viidi läbi kiirelt ümberehitus- ja remonditööd. Erilise panuse nende tööde

läbiviimisse andis Valga Panga direktor Vassil, kes ise oli samal ajal ka Säde seltsi abiesimees. Seltsi esimeheks aga Valgas väga tuntud sanitaar- erukolonel dr Müllerson. Tollal loeti esmakordseks juhtumiks asjaolu, et seltskondlik organisatsioon vaatamata suurtele majanduslikele kuludele seadis korda ruumid ohvitseride kasiino tarvis. Piirigarnisonina lasus kõigi muude ülesannete kõrval kasiinol veel üks eriline ülesanne- naaberriikide külaliste vastuvõtmine ja meie liitlasriikide kaitseväe juhtide kontaktpinnana.

Uue kasiino avamine toimus 2. novembril 1935. Pidulikust avamisest võtsid osa kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner, Valga kaitseringkonna ülem kolonel Pinka, Säde seltsi esimees sanitaar-erukolonel dr Müllerson, 2. diviisi ülem kolonel Traksmaa, 3. üksik jalaväepataljoni ülem major Häelme, sama pataljoni ohvitseride kogu esimees kapten Madisson, külalis esindus Lätist  jpt.

8. oktoobril 1937 avati hoones saali seinal mälestusplaat tekstiga - Nad langesid Vabadussõjas, võideldes 3. jalaväepolgu ridades 1918- 1920. Täna on aga antud plaat paigaldatud Valga sõjamuuseumi territooriumil ühele seinale ja imekombel pääses nõukogude aegsest hävitustööst.

Endine ohvitseride kasiino ja tänane Valga keskraamatukogu hoones oli aastatel 1940- 1941 EK(b)P Valga maakonna komitee, 1941. aasta juunis- juulis Valgamaa hävituspataljoni staap, Saksa okupatsiooni ajal aga 1941- 1942 Saksa välisandarmid ehk ketikoerad.

Nõukogude ajal Pioneeride Majana kasutusel olnud hoonele ehitati 1972. aastal juurde 120-kohaline saaliosa. Alates 1996. aastast asub majas Valga Keskraamatukogu. Uues osas asub ka raamatukogu peasissepääs.

Maja esinduslikum fassaad on pööratud pargi poole. Hoone on kahekorruseline, lameda viilkatusega, pargipoolsel küljel liigendab fassaadi kolmekorruseline torn. Fassaadidekoor on rikkalik - esimese korruse rustika, vahekarniisid, teise korruse akende alused ehisväljad, lai korrustevaheline vööt, akendepealsed karniisid ja akende raamistused, puitpitsiga kaunistatud räästaviilus ja nikerdatud sarikapead.