2. soomusrongi rügemendi staap kasarmutega
Militaarasula

Tegemist on endise vene tsaariaegsete viinavabrikute hoonetega, mis ehitati Vabadussõja lõpus ümber militaarseks kasutamiseks.
1.veebruarist 1921 olid hooned värskelt moodustatud soomusrongide brigaadi kasutada. Soomusrongide brigaadi juhatas alul Vabadussõja aegne soomusrongide diviisi ülem polkovnik Karl Parts. 12. septembrist 1921 määrati tema asemele alampolkovnik Johannes Roska ( hilisem kindralmajor ja pikaajaline Eesti Kaitseliidu ülem Orasmaa).
1.augustist 1923 lahutati soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: Tapale 1.soomusrongirügement ja Valgasse jäi 2. soomusrongirügement, mille koosseisus olid laiarööpmelised soomusrongid nr 2 ja 4. Kui 10. veebruarist 1925 vahepeal koloneliks tõusnud Roska Kaitseliidu etteotsa saadeti, sai rügemendi ülemaks kolonel Emil- Aleksander- Leonhard Kursk. Mõni aeg hiljem aga võttis juhtimise üle kolonel Voldemar Koch. 30. novembril 1934 liideti Valgas asunud rügement Tapa rügemendiga üheks Soomusrongirügemendiks. Senised hooned jäid Valgas paiknenud 3. üksikjalaväepataljoni ja Auto -Tankirügemendi 2. soomusautode kompanii kasutada kuni nõukogude okupatsioonini.
2. soomusrongirügemendi staabihoone väravas asunud lõvikujud pärinevad Lätimaalt. Nimelt võtsid kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 mehed Vabadussõja lahingute käigus need 1919 aasta veebruari alguses kaasa Põhja Lätist Nausküla mõisast ja tõid Valka oma staabihoone ette.