EN LV ET LT DE RU

Avaleht Ajalugu Kaart

Sõjaajaloo pärand

Objektid Lood Teemad

Marsruudid Sündmused

Info

Reisiinfo Trükised Muud lingid

Meist Otsi

Logi sisse

Kudjape kalmistu Mälestusmärk

58.2639,22.5231

Teie vaike -GPS -rakendus Google'i kaartide navigeerimine Bingi kaartide navigeerimine Open Street Map

Kudjape küla, Saaremaa vald, Eesti, Saaremaa

kudjape.voog.com

215

Kudjape sõjaväekalmistu asub Kuressaare linna kirdeservas linnapiiril.

Tegemist on osaga iidsest linnakalmistust, kuhu esimesed matused tehti 1780. aastal.

1942. aastal rajati kalmistu lääneserva saksa kangelaskalmistu. 1944. aasta sügisel kalmistu hauatähised hävitati. Osale haudadele maeti seejärel peale Kuressaare ümbruses langenud Punaarmee sõdurid.

Seda traditsiooni jätkati ka hiljem, kui alale maeti kas teenistuskohuste täitmisel hukkunud või loomuliku surma surnud nõukogude sõjavälasi või lihtsalt tsiviilisikuid.

Näiteks leiab sealt 1946. aasta 3. märtsil Eikla soos metsavendade punkrit rünnanud julgeolukutöötaja Sireli ja kolme piirivalvesõduri haua.

1986. aastal sai nõukogude poole kalmistuosa uue kujunduse. Dolomiidist hauatähised koonduvad pronksist poolfiguurskulptuurile langetatud peaga võitlejast, kes hoiab püstolkuulipildujat ülestõstetetud käes. (Skulptor Ants Mölder, arhitekt Hans Kõll). Kokku on sinna maetud 155 langenut.

1996. aastal Saksa sõjaväekalmistu taastati Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliidu poolt. Kokku oli sinna maetud ligi 700 saksa poolel võidelnut. Jätkuvalt maetakse Kudjapele ümber Saare maakonnast leitud saksa sõdurite säilmed. Viimane ümbermatmine toimus 15. augustil 2019 aastal kui viimase puhkepaiga leidsid 33 sõdurit, neist kaks esimese maailmasõja ajast. Seisuga 14. jaanuar 2021 on Kudjapele maetud 1285 Saksa langenut.

Sirgetes ridades on dolomiidist nimetahvlid reeglina kahe nimega. Tihti on märgitud vaid: Tundmatu saksa sõdur. Mälestusvälja keskel on rauast rist ja kivitulbad nende langenute nimedega, kelle säilmeid pole veel leitud. Usutavasti on leidmata veel umbes tuhatkond langenut. Nende saksa sõdurite nimed, kelle hauad jäid nõukogude kalmistupoolele, on kirjas kivitahvlitel surnuaia müüri küljes.

1939 - 1945

II Maailmasõda

Seotud ajajoon

1939 - 1945 II maailmasõda

Multi language text translation

inglise2196 läti2001 eesti1903 leedu0 saksa2405 vene2210

This military cemetery is situated on the outskirts of the town in north-eastern Kuressaare.

It forms part of the old town cemetery, where the first burials date back to 1780.

In 1942 a separate cemetery for German heroes was opened on the western side of the cemetery. The tombstones there were destroyed in autumn 1944. Some of the graves were used for Red Army soldiers who had fallen near Kuressaare.

This custom continued, as the cemetery became the final resting place for many Soviet soldiers who died of natural causes or while carrying out their duties after the war. Ordinary civilians too were buried there.

For example, the cemetery is the site of the graves of a state security agent by the name of Sirel and three border guards who stormed the Forest Brother bunker in Eikla Bog on 3 March 1946.&nbsp;

In 1986 the Soviet part of the cemetery was given a new look through renovations. Dolomite headstones surround a bronze half-figure of a fighter with his head lowered, holding a submachine gun above his head. It was sculpted by Ants Mölder to complement the designs of Hans Kõll. The cemetery is the site of the graves of 155 fallen soldiers.

In 1996 the German military cemetery was restored by the German War Graves Commission. A total of around 700 German troops had been buried there. The remains of German troops recovered in Saaremaa continue to be reinterred there to this day. The last such ceremony took place on 15&nbsp;August 2019, with 33 soldiers buried in their final resting place, two of them from World War I. As of 14 January 2021 there are 1285 German soldiers interred at Kudjape.

The straight rows of dolomite tablets are generally inscribed with two names. Often these simply read &lsquo;Unknown German soldier&rsquo;. In the middle of the memorial site stands an iron cross and stone columns with the names of those whose remains are yet to be recovered. It is estimated that around a thousand soldiers are still missing. The names of the German soldiers whose graves remain on the Soviet side of the cemetery are listed on the stone tablets on the cemetery wall.

&nbsp;

Šī militārā kapsēta atrodas Kuresāres ziemeļaustrumu pilsētas nomalē.

Tā ir daļa no vecpilsētas kapsētas, kur pirmie apbedījumi datēti ar 1780. gadu.

1942. gadā kapu rietumu pusē tika atvērta atsevišķa vācu varoņu kapsēta. Kapakmeņi tur tika iznīcināti 1944. gada rudenī. Daļa kapu tika izmantoti Sarkanās armijas karavīriem, kuri krituši pie Kuresāres.

Šī paraža turpinājās, jo kapsēta kļuva par pēdējo atdusas vietu daudziem padomju karavīriem, kuri gāja bojā dabiskā nāvē vai, pildot dienesta pienākumus pēc kara. Tur tika apglabāti arī parastie civiliedzīvotāji.

Piemēram, kapsētā apbedīti valsts drošības aģents Sirels un trīs robežsargi, kuri 1946. gada 3. martā iebruka Mežabrāļa bunkurā Eiklas purvā.

1986. gadā kapsētas padomju daļai tika piešķirts jauns veidols, veicot remontdarbus. Dolomīta kapakmeņi ieskauj bronzas cīnītāja pusfigūru ar nolaistu galvu, turot virs galvas ložmetēju. To veidoja Ants Mölder, lai papildinātu Hansa Kēla dizainu. Kapsētā atrodas 155 kritušo karavīru kapi.

1996. gadā Vācijas kara kapu komisija atjaunoja vācu militāro kapsētu. Pavisam tur bija apglabāti ap 700 vācu karavīru. Sāremā atrastās vācu karaspēka mirstīgās atliekas tur joprojām tiek apglabātas līdz mūsdienām. Pēdējā šāda ceremonija notika 2019. gada 15. augustā, pēdējās atdusas vietā apglabājot 33 karavīrus, no kuriem divi no Pirmā pasaules kara. 2021. gada 14. janvārī Kudjapē apbedīti 1285 vācu karavīri.

Uz dolomīta plākšņu taisnajām rindām parasti ir divi nosaukumi. Bieži vien tie vienkārši lasa &quot;Nezināms vācu karavīrs&quot;. Piemiņas vietas vidū atrodas dzelzs krusts un akmens kolonnas ar to cilvēku vārdiem, kuru mirstīgās atliekas vēl jāatgūst. Tiek lēsts, ka joprojām pazuduši ap tūkstoti karavīru. To vācu karavīru vārdi, kuru kapi palikuši kapsētas padomju pusē, ir uzskaitīti uz kapsētas sienas akmens plāksnēm.

&nbsp;

Kudjape sõjaväekalmistu asub Kuressaare linna kirdeservas linnapiiril.

Tegemist on osaga iidsest linnakalmistust, kuhu esimesed matused tehti 1780. aastal.

1942. aastal rajati kalmistu lääneserva saksa kangelaskalmistu. 1944. aasta sügisel kalmistu hauatähised hävitati. Osale haudadele maeti seejärel peale Kuressaare ümbruses langenud Punaarmee sõdurid.&nbsp;

Seda traditsiooni jätkati ka hiljem, kui alale maeti kas teenistuskohuste täitmisel hukkunud või loomuliku surma surnud nõukogude sõjavälasi või lihtsalt tsiviilisikuid.&nbsp;

Näiteks leiab sealt 1946. aasta 3. märtsil&nbsp; Eikla soos metsavendade punkrit rünnanud julgeolukutöötaja Sireli ja kolme piirivalvesõduri haua.&nbsp;

1986. aastal sai nõukogude poole kalmistuosa uue kujunduse. Dolomiidist hauatähised koonduvad pronksist poolfiguurskulptuurile langetatud peaga võitlejast, kes hoiab püstolkuulipildujat ülestõstetetud käes. (Skulptor Ants Mölder, arhitekt Hans Kõll). Kokku on sinna maetud 155 langenut.&nbsp;

1996. aastal Saksa sõjaväekalmistu taastati Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliidu poolt. Kokku oli sinna maetud ligi 700 saksa poolel võidelnut. Jätkuvalt maetakse Kudjapele ümber Saare maakonnast leitud saksa sõdurite säilmed. Viimane ümbermatmine toimus 15. augustil 2019 aastal kui viimase puhkepaiga leidsid 33 sõdurit, neist kaks esimese maailmasõja ajast. Seisuga 14. jaanuar 2021 on Kudjapele maetud 1285 Saksa langenut.

Sirgetes ridades on dolomiidist nimetahvlid reeglina kahe nimega. Tihti on märgitud vaid: Tundmatu saksa sõdur. Mälestusvälja keskel on rauast rist ja kivitulbad nende langenute nimedega, kelle säilmeid pole veel leitud. Usutavasti on leidmata veel umbes tuhatkond langenut. Nende saksa sõdurite nimed, kelle hauad jäid nõukogude kalmistupoolele,&nbsp; on kirjas kivitahvlitel surnuaia müüri küljes.

&nbsp;

Dieser Soldatenfriedhof liegt am Rande der Stadt im Nordosten von Kuressaare.

Er ist Teil des Altstadtfriedhofs, auf dem die ersten Bestattungen bis ins Jahr 1780 zurückreichen.

1942 wurde auf der Westseite des Friedhofs ein eigener Friedhof für deutsche Helden eröffnet. Die dortigen Grabsteine wurden im Herbst 1944 zerstört. Einige der Gräber dienten Soldaten der Roten Armee, die bei Kuressaare gefallen waren.

Dieser Brauch setzte sich fort, als der Friedhof zur letzten Ruhestätte für viele sowjetische Soldaten wurde, die eines natürlichen Todes starben oder nach dem Krieg ihren Dienst verrichteten. Auch gewöhnliche Zivilisten wurden dort begraben.

Auf dem Friedhof befinden sich beispielsweise die Gräber eines Staatssicherheitsagenten namens Sirel und dreier Grenzsoldaten, die am 3. März 1946 den Bunker der Waldbrüder in Eikla Bog stürmten.

1986 erhielt der sowjetische Teil des Friedhofs durch Renovierungsarbeiten ein neues Gesicht. Grabsteine aus Dolomit umgeben eine bronzene Halbfigur eines Kämpfers mit gesenktem Kopf, der eine Maschinenpistole über dem Kopf hält. Es wurde von Ants Mölder geformt, um die Entwürfe von Hans Kõll zu ergänzen. Auf dem Friedhof befinden sich die Gräber von 155 gefallenen Soldaten.

1996 wurde der Deutsche Soldatenfriedhof vom Volksbund Deutsche Kriegsgräberfürsorge saniert. Insgesamt waren dort rund 700 deutsche Soldaten bestattet worden. Die Überreste der in Saaremaa geborgenen deutschen Truppen werden dort bis heute umgebettet. Die letzte derartige Zeremonie fand am 15. August 2019 statt, bei der 33 Soldaten an ihrer letzten Ruhestätte beerdigt wurden, zwei davon aus dem Ersten Weltkrieg. Am 14. Januar 2021 sind 1285 deutsche Soldaten in Kudjape beigesetzt.

Die geraden Reihen von Dolomittafeln sind im Allgemeinen mit zwei Namen beschriftet. Oft heißt es dort einfach &bdquo;Unbekannter deutscher Soldat&ldquo;. In der Mitte der Gedenkstätte stehen ein eisernes Kreuz und Steinsäulen mit den Namen derer, deren Überreste noch geborgen werden müssen. Es wird geschätzt, dass noch etwa tausend Soldaten vermisst werden. Die Namen der deutschen Soldaten, deren Gräber sich auf der sowjetischen Seite des Friedhofs befinden, sind auf den Steintafeln an der Friedhofsmauer aufgeführt.

&nbsp;

Это воинское кладбище находится на окраине города в северо-восточной части Курессааре.

Оно является частью старого городского кладбища, где первые захоронения датируются 1780 годом.

В 1942 году с западной стороны кладбища было открыто отдельное кладбище немецких героев. Осенью 1944 года тамошние надгробия были разрушены. Часть могил использовалась для солдат Красной Армии, павших под Курессааре.

Этот обычай сохранился, так как кладбище стало последним пристанищем для многих советских солдат, умерших естественной смертью или при исполнении служебных обязанностей после войны. Там хоронили и простых мирных жителей.

Например, на кладбище находятся могилы сотрудника госбезопасности по имени Сирель и трех пограничников, штурмовавших бункер &laquo;Лесной брат&raquo; на Эйкла-болоте 3 марта 1946 года.

В 1986 году советской части кладбища был придан новый вид путем реконструкции. Надгробия из доломита окружают бронзовую полуфигуру бойца с опущенной головой, держащего над головой пистолет-пулемет. Он был создан Антсом Мёльдером в дополнение к проектам Ханса Кылла. Кладбище является местом захоронения 155 павших воинов.

В 1996 году Немецкая комиссия по военным захоронениям восстановила немецкое военное кладбище. Всего здесь было захоронено около 700 немецких солдат. Обнаруженные на Сааремаа останки немецких солдат продолжают перезахоранивать и по сей день. Последняя такая церемония состоялась 15 августа 2019 года, когда в месте последнего упокоения были похоронены 33 солдата, двое из них - времен Первой мировой войны. По состоянию на 14 января 2021 года в Куджапе захоронено 1285 немецких солдат.

Прямые ряды доломитовых плит обычно имеют два названия. Часто они просто читаются как &laquo;Неизвестный немецкий солдат&raquo;. В центре мемориала стоит железный крест и каменные колонны с именами тех, чьи останки еще предстоит найти. По оценкам, около тысячи солдат все еще числятся пропавшими без вести. Имена немецких солдат, чьи могилы остались на советской стороне кладбища, указаны на каменных табличках на кладбищенской стене.

&nbsp;