Dejevo sõjaväelinnak ja S-200 õhutõrjeraketibaas
Militaarasula

Autor Tõnu Veldre
PICT0072.jpg
PICT0081.jpg
PICT0104.jpg
PICT0113.jpg
PICT0122.jpg
PICT0137.jpg
karujärve.jpg
 Karjujärve, Saaremaa vald, Eesti, Saaremaa
243

Dejevo sõjaväelinnak ja raketibaas asuvad keset Saaremaad Karujärve lähedal.

Baaside lepingu sõlmimise järel 15. mail 1940. aastal asus Punaarmee rajama endale saare keskele suuremat paiknemisbaasi, kus paiknesid 5000 hektaril õppe- ja laskeväljad ning tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivasele alale Karujärve ääres. Kasarmud ehitas riigiettevõte “Ehitaja”. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõja lõppu baseerus seal Nõukogude ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. Külma sõja ajal 1960-ndate aastate alul toodi Karujärvele raketid. 1966. aastal lisandusid S-125 tüüpi rakettidele võimsamad S-200 tüüpi raketid. Lisaks toimus Karujärvelt kõikide Saaremaa raketibaaside varustamine rakettidega, mis kohapeal komplekteeriti. Tippajal teenis seal kuni 500 sõjaväelast. Linnakus tegutses Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena. 1959 a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Sõrves hukkunud Nõukogude Liidu kangelase VladimirDejevi järgi Dejevoks.

Okupatsiooniväed hülgasid Dejevo 1992. aastal. Hooned rüüstati ja hiljem lammutati.

Praegu on looduses vaadeldavad betoonist juhtimispunkt, võssa kasvanult mitmed garaažid, kasarmute vundamendid ja kruusavallidega ümbritsetud raketipositsioonid.

 

Kasutatud allikad ja viited:

Eesti sõjaajaloo teejuht, 2010, koostaja K. Luts

Endel Püüa, Saarlased nõukogude sõjaväebaasidel jalus. Kuressaare 2020