Daugavmala (11. novembri kaldapealne)
Infrastruktuuri objekt

11. novembri kaldapealne Riias. 2025. Foto: U. Neiburgs
11. novembri kaldapealne Riias. 2025. Foto: U. Neiburgs
LTF-i meeleavaldus Daugavmalas. 12. märts 1989. Läti Okupatsioonimuuseum
Rahvameeleavaldus Daugavmalas. 13. jaanuar 1991. Läti Okupatsioonimuuseum
Avalik kogunemine Daugavmalas. Paremal: Läti NSV Ülemnõukogu esimees Anatoli Gorbunovs. 4. mai 1990. Läti Rahvuslik Ajaloomuuseum
11. novembri kaldapealne Riias. 2025. Foto: U. Neiburgs
Laadimine...
 11. novembra krastmala, Rīga, Läti
Latvija lipp

Daugavmala ehk 11. novembri muldkeha Riias Akmensi ja Vanši sildade vahel oli aastatel 1989–1991 rahvameeleavalduste toimumiskohaks . Suurimad neist olid Läti Rahvarinde korraldatud meeleavaldus „Ennetagem demokratiseerimisprotsessi ähvardavaid ohte!“ 12. märtsil 1989 (200–250 000 inimest), meeleavaldus „Iseseisva Läti eest“ 18. novembril 1989 (600 000 osalejat) ja LTF-i korraldatud Ülemnõukogu valimiste-eelne meeleavaldus „Daugava jõe mõlemad pooled ei jagune kunagi“.

13. jaanuari 1991. aasta öösel piirasid Nõukogude armee tankid sisse Leedu Ülemnõukogu hoone, Nõukogude sõdurid hõivasid Leedu televisiooni, raadio ja telegraafi, tappes 14 ja haavates 110 tsiviilisikut. Kell 4.45 kutsus LTF-i esimees Dainis Īvāns Läti raadiot üles kaitsma riigi strateegiliselt kõige olulisemaid hooneid. Kell 14.00 toimus Riias 11. novembri muldkehas suur meeleavaldus (500–600 000 inimest), protesteerides võimaliku relvastatud riigipöörde ja aktsioonide vastu Leedus.

Lisaks neile ulatuslikele meeleavaldustele toimus Daugavmalas ka väiksemaid avalikke meeleavaldusi. Eriti emotsionaalne oli enam kui 100 000 inimese spontaanne kogunemine 11. novembri kaldapealsele 4. mail 1990 pärast Läti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklaratsiooni vastuvõtmist.