Endine Pressihoone hoone Lahingupaik

1978. aastal ehitatud kirjastuse ja trükikoja kompleksis asusid kõigi vabariikliku tähtsusega ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Ajakirjanikel oli ärkamisajal väga oluline roll, kuna nende viibimine ajakirjanduses hõlbustas vastastikuseid kontakte ja organiseerumist. Just siin hakkas kuju võtma Läti Rahvarinne. Idee sellise organisatsiooni vajadusest avaldati Loomeliitude pleenumil 1.-2. juunil 1988 ja juba 22. juunil luges Viktors Avotiņš ajakirjanike koosolekul ette selle esimese, avaldamata manifesti. Idee realiseerus aga alles pärast seda, kui Kirjanike Liit ja selle esimees Jānis Peters hakkasid selle elluviimisse kaasama.

Ajakirjandusmaja kuulus Läti Kommunistliku Partei Keskkomiteele, mis oli võtnud üle ja sisuliselt monopoliseerinud kõigi vabariikliku tähtsusega ajalehtede ja ajakirjade väljaandmise. Kogu kirjastuse ja trükikoja kasum läks Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee kassasse. Ärkamisajal, kui Läti iseseisvuse taastamise püüdlused intensiivistusid, kerkis üles ka ajakirjandusmaja omandiõiguse küsimus. Pärast iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist 4. mail 1990 moodustati sisuliselt kahetine valitsus, kuna mõned Läti institutsioonid keeldusid allumast Läti Vabariigi valitsusele. Läti valitsus asutas Läti Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastuse, kuid NSVL Ministrite Nõukogu ja Alfred Rubiksi juhitud Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee pidasid ajakirjandusmaja NSV Liidu omandiks. Olukord eskaleerus 1990. aasta novembris, kui toimusid OMONi rünnakud ajakirjandusmajale, kuid 2. jaanuaril 1991 võttis OMON ajakirjandusmaja täielikult üle ja lõpetas LTF-i toetavate väljaannete trükkimise, saates nende töötajad ajakirjandusmajast välja.

Pressimaja trükikoja lammutustööd algasid 2020. aastal. Praegu on käimas Pressimaja kvartali ehitus, mis muudab täielikult selle endist ilmet.