Sõjaväeparaadid ja tähistamised
Festivalid, millega tähistatakse riigipühi ning mälestuspäevi.
Lätis
Lāčplēsise päev, 11. november
Lāčplēsise päev meenutab sümboolselt võitu Läti iseseisvuse eest peetud lahingutes. 11. novembril 1919 lõid Läti relvajõud puruks Bermont-Avalovi väed. Prantsuse ja Briti sõjalaevad pakkusid suurtükitule toetust ja ühiste jõupingutuste tulemusena vabastati Riia linn. Sel päeval korraldavad Läti relvajõud sõjaväeparaadi. Riia lossi müüridel Daugava ääres süüdatakse küünlad, mälestamaks lahingutes hukkunuid. Kogu Lätis peetakse tõrvikurongkäike ja muid mälestussündmusi.
Läti iseseisvuspäev, 18. november
Sel päeval toimub sõjaväeparaad, milles osalevad Läti ja tema liitlaste relvajõudude esindajad, siseministeeriumi ja Jaunsardze (riigikaitseline noorteorganisatsioon) üksused. Riia vabadussamba jalamile asetatakse lilli, kogu Lätis toimuvad mälestusteenistused ja paljud muud sündmused.
Eestis
Eesti iseseisvuspäev, 24. veebruar
Eestis algab iseseisvuspäev riigilipu heiskamise tseremooniaga päikesetõusul Tallinnas Toompeal ja teistes Eestimaa linnades. Sündmusi toimub kogu päeva jooksul, aset leiavad teenistused kirikutes, sõjaväeparaad Vabaduse platsil Tallinnas ja õhtul pidulik presidendi vastuvõtt. Vabadussõja mälestusmärkide juures toimuvad tseremooniad, korraldatakse kontserte ja vastuvõtte üle Eesti.
Võidupüha, 23. juuni
Võidupüha tähistab Eesti võitu nn Landeswehri sõjas, mis kujutas endast rida lahinguid Cēsise ümbruses (Võnnu lahing), kus Eesti ja Läti väed ühiselt purustasid Landeswehri (Saksa) väed ja marssisid siis Riia peale. Võidupühal mälestab Eesti mitte ainult neid lahinguid, vaid kogu võitlust Eesti iseseisvuse saavutamiseks ja kaitsmiseks. Võidupüha tähistatakse kogu maal, Kaitseliit korraldab oma paraadi igal aastal erinevas linnas. Vabariigi President süütab võidutule, mille viivad kaitseliitlased kõikidesse maakondadesse ja valdadesse ning millest süüdatakse õhtul jaanituled.