Lahing Kurzeme linnuses Lestene lähedal
Der Erzähler schildert seine Eindrücke von den Kämpfen um Lestene und die Rolle der lettischen 19. Division in den Kämpfen.
„(..) Nach den fünf großen Schlachten glauben die Verteidiger von Kurzeme, dass die Schwersten hinter ihnen liegen, also stehen sie fest auf ihren Positionen, damit die Kapitulation Deutschlands nicht die Gelegenheit verpasst, die Heimat zu befreien.
Viele Verdächtige sind zu den Einheiten zurückgekehrt, aber sowohl von Einwohnern Kurzemes als auch von Flüchtlingen bewerben sich immer noch neue Kämpfer. Auch aus Deutschland wurden mehrere Tausend lettische Soldaten zur Auffüllung entsandt.
Am 14. März gehe ich zum 43. Regimentshauptquartier, wo ich mich melden muss. Unterwegs treffe ich General Bangerski, der in Kurzeme angekommen ist. Es scheint, dass selbst der alte Soldat mehr denn je glaubt, dass ein ganz entscheidender Moment auf unser Land zukommt, deshalb behält er auch sein Hauptquartier in Kurzeme. Der General erinnert mich daran, dass ich als siebenfach verwundeter Mann, der sein Vermögen an der Front erschöpft hat, als Kommandant zu ihm gehen muss. Dies muss natürlich noch mit dem Divisionskommandeur besprochen werden.
Im Hauptquartier des Regiments herrscht Aufregung. Der Regimentskommandeur Oberst Osis verlässt das Regiment. Major Reinholds kann jederzeit erscheinen und übernimmt das Regiment. Also fiel ein anderer Oberst seiner Gnade ausgeliefert. Der erste seit vier Monaten war Lobe.
Reinhold ist endlich da und übernimmt das Regiment. Ich werde Captain Bumbier im Bataillon zum Kommandanten der Kompanie ernannt. Das Ornament ist in Ruhe und im Bataillonshauptquartier reserviert. Der stellvertretende Kommandeur des Bataillons, Oberleutnant Jaunzems, ist ein alter Kampfwolf und weiß über die Lage der Front im Detail zu berichten. Die Bolschewiki sind in der Lestene-Schule, wo man vom Hügel aus einen guten Blick auf unseren Standort hat, und sobald die kleinste Gruppe auftaucht, eröffnen sie das Feuer auf Granatwerfer.
„Nein, so kann es nicht bleiben“, urteilen wir und schauen auf die Angriffsrichtung, um die Russen von der Schule zu verweisen.
Lestene selbst befindet sich auf der Hauptkampflinie. Außer mir gibt es nur noch einen anderen Offizier - Leutnant Zutis. Die Anzahl der Männer im Schmuck beträgt ebenfalls weniger als hundert. Bolschewistische Sprecher rufen jeden Tag dazu auf, die Waffen niederzulegen, erzählen von Riga. Lilita Bērziņa spricht hier, Lācis spricht hier und eine andere Persönlichkeit des öffentlichen Lebens spricht hier.
In der Nacht vom 16. auf den 17. März werden wir durch deutsche Einheiten ersetzt und sind auf dem Weg zu neuen Schützengräben, in die der Feind eingedrungen ist. Die 19. Division spielt, wenn man das sagen kann, die Rolle eines Feuerwehrmannes in Kurzeme - wo was los ist, müssen sich lettische Männer beeilen und für Ordnung sorgen. (..)
Veröffentlicht im Daugava Hawks Monthly in den USA. Die Erinnerungen von Lieutenant Commander Roberts Ancāns an die Schlachten in Kurzeme "Soldaten erzählt"
Zugehörige Zeitleiste
Zugehörige Objekte
Kurzeme kindlustuse kaitsjate mälestuskivi
Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, pöördest Lestenisse Riia suunas 500 m.
Mälestuspaik rajati 1991. aastal Rumbu majade juurde, mille ümbruses käis aktiivne sõjapidamine. See on austusavaldus II maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud "Kurzeme kindluse" kaitsjatele. Lahingud olid märkimisväärsed, kuna peatasid ajutiselt Läti täieliku okupeerimise Punaarmee poolt. Umbes 300 000 lätlast emigreerus, vältides Nõukogude režiimi kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu.
Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige levinum termin Kurzeme sõjapidamise kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. "Kurzeme lahingud" olid Saksa armee lahingud Punaarmee ulatuslike rünnakute tõrjumiseks. Kurzeme kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksa kapitulatsiooni.
Täna saab näha mälestus- ja puhkepaika, mis on olnud Läti leegionäride seas populaarne alates Läti taasiseseisvumisest.
Lestene luteri kirik
Asub Tukumsi oblastis Lestenes kiriku kõrval.
Vennaskalmistu ehitamine Lestenes algas 1998. aastal. Tegemist on suuruselt teise sõdurite kalmistuga Lätis, kuhu on koos maetud üle 1300 Läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taastamist oli võimalik matta erinevatest kohtadest II maailmasõjas langenud Läti sõdureid.
Läti Leegion oli peamiselt illegaalselt mobiliseeritud lätlastest moodustatud Saksa armee lahinguüksus. Sõdurid tajusid oma kohalolekut leegionis võitlusena Läti iseseisvuse taastamise eest, vaatamata sellele, et see toimus Saksa relvajõudude ridades ja et Saksamaa oli Läti okupeerinud. Polnud ühtegi teist sõjalist jõudu, mis oleks suutnud Nõukogude okupatsiooni naasmist edasi lükata. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, kes oli kaotanud Läti iseseisvuse, hävitas selle armee ja sooritas kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, neist 30 000–50 000 lahkus lahinguväljal.
Lestenes saab täna näha Vennaskalmistut, mille kõrval asub Lestene kirik. See on barokse sakraalkunsti silmapaistev näide. Vanas kirikupubis saab tutvuda Läti Leegioni ajaloole pühendatud ekspositsiooniga. Vennaskalmistu keskse kujutise "Emamaa – ema – Läti" lõi skulptor Arta Dumpe. Lähedal asub Lestene mõis, mis enne Teist maailmasõda kuulus Läti armeekindral Mārtiņš Hartmanisele.
Ekskursioone Lestene kirikusse saab broneerida Lestene Evangeelse Luterliku Kiriku koguduse juhataja Inguna Kokina, tel +371 29993743.
Lestene vennaskalmistu, mälestusnäitus ja punker
Lestene vennaskalmistu asub Tukumsi piirkonnas Lestene kiriku kõrval. Lestene vennaskalmistu rajamist alustati 1998. aastal. See on Läti suuruselt teine sõdurikalmistu, kuhu on maetud üle 1300 läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist oli võimalik Teises maailmasõjas langenud läti sõdureid ümber matta. Läti leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult värvatud Läti elanikest. Hoolimata sellest, et leegionärid kuulusid Saksa relvajõudude ridadesse ja Saksamaa oli Läti okupeerinud, pidasid sõdurid oma leegionis teenimist Läti iseseisvuse taastamise eest võitlemiseks. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli hävitanud Läti iseseisvuse ja sõjaväe ning pannud toime kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 jätsid oma elu lahinguväljale. Vennakalmistu keskse teema „Kodumaa – ema – Läti“ on loonud skulptor Arta Dumpe. Üle tee asuvas endises kõrtsihoones on välja pandud Läti leegioni ajaloole pühendatud näitus. Kohe selle kõrvale on Läti Ohvitseride Ühingusse kuuluvad mehed kapten Jānis Slaidiņši juhtimisel ehitanud maa-aluse punkri, et näidata, kuidas sõdurid ja ohvitserid rindel elasid.
