Tartu un apkaimes militārais mantojums uz zemes un debesīs

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin Raadi mõisa väljade kohal Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu. Raadi mõisnik parun Liphart laskis oma põllu lennukite maandumisrajaks siluda 1914. aasta suvel. Eesti iseseisvumise järgselt paiknes Raadil lennurügemendi 2. eskadrill. 1950.-1960. aastatel kujunes Raadile üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju, kust startisid strateegilised kaugpommitajad. Viimane lennuk maandus Raadi lennuväljal arvatavasti 1996. aastal. 1999. aastal loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise ideest. Lennuväli ei ole enam lennuväljana kasutuses.

Lennuvälja vahetus läheduses asus Raadi mõis. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. 2016. a avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis paikneb ühe varasema lennuraja läänepoolsel otsal, mille arhitektuurseks ideeks oli lennuraja pikendusena mõjuv, justnagu maa seest kerkiv 350 meetri pikkune hoone.

Mälestusmärk asub Tartu linnas, Raadi kalmistu Nurme tänava poolsel küljel. 

Tartu garnisoni kalmistul asunud Vabadussõja monumendi idee autor oli kahe Vabadusristi kavaler kolonel Siegfried Pinding. Monumendi iga külg sümboliseeris ühte Lõuna-Eesti maakonda ning viis väiksemat nurgasammast - Tartu, Valga, Viljandi, Võru ja Petseri linna. Anton Sobolevi ja Voldemar Melliku abiga kuju saanud, kuid rahapuudusel lõpetamata jäänud monument avati 17. oktoobril 1926. aastal. Pärast teist maailmasõda mälestussammas hävitati, selle tükid maeti maha. 1988. aastal kaevati need välja ja sammas taastati endisel kujul, kasutades originaali osi. Sammas taasavati 10. juulil 1991. a vana samba asukohast pisut eemal, kuid on seni lõpetamata.

Mälestussammas asub Tartu linnas, Tähtvere pargis.

See on Vabadussõja monument, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.

Aleksander Elleri kavandatud monument 14. jaanuaril 1919. a Eesti vägede poolt Läti punaste küttide vastu saavutatud võidu mälestuseks avati 3. juulil 1932. aastal.1940. aastal see lammutati, kuid 1942. aastal pandi tükkidest uuesti kokku. Pärast sõda hävitati monument Nõukogude võimu poolt lõplikult ja 1957. aastal püstitati selle asemele töölis- ja ametiühinguliikumise tegelase Hans Heidemanni büst. Enn Tarto ettepanekul taastatud monument avati oma endisel kohal 2. juulil 2006. aastal.

Muuseum asub Tartus Riia mäel Riia ja Pepleri tänavate ristumiskohas.

KGB kongide muuseum kuulub Tartu Linnaajaloo Muuseumide perre. Muuseum asub Riia mäel „hallis majas”, kus 1940.–50. aastatel tegutses NKVD/KGB. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asus poliitilistel põhjustel arreteeritute eeluurimisvangla. Osa kongidest, kartserid ja koridoriosa on taastatud originaalsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate teisest maailmasõjast, Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Muuseumi rajamise idee tekkis Tartus tegutsenud õpilasvastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge endistel liikmetel, kes enda kunagisi vangikonge külastades avastasid, et kelder seisab tühjana ja vangla ilme taastamine ei oleks väga keeruline. Muuseum avati ametlikult 12. oktoobril 2001. aastal.

Jalaka liin (Tartu linna täitevkomitee esimehe Kristjan Jalaka järgi) oli 1941. aasta suvel kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres Räni küla lähedal, nelja kilomeetri kaugusel Tartust.

Üks osa Jalaka liinist asub Tartust Valga poole välja sõites, Lemmatsi külas, E264 maantee ääres. Teine osa liinist rajati Emajõe parempoolsele kaldale Käreverest kuni Praagani. 

Tartu elanikud vanuses 16-55, nii mehed kui naised, saadeti Nõukogude võimu poolt sunnitöö korras Jalaka liini kindlustusi rajama. Saksa okupatsioonivõim kasutas Jalaka liini aastail 1941-1942 Tartu koonduslaagris kinni peetud surmamõistetud vangide hukkamispaigana. Terroriohvrite mälestuseks püstitati Nõukogude ajal Elmar Rebase ja Väino Tamme loodud monument.

Eesti Lennundusmuuseum laiub Lange külas kümnel hektaril ja avati ametlikult 2002. aastal. Lennundusmuuseumi eesmärgiks on Eestiga seotud lennundusajaloo säilitamine, lennundusvaldkonna tutvustamine ja lennunduse propageerimine. Peamisteks koostööpartneriteks on Eesti Lennuakadeemia, Eesti õhuvägi, Piirivalve lennusalk ja Eesti sõjamuuseum. Ekspositsioonis on 5 helikopterit ja 33 lennukit, lisaks õhutõrjeraketid. Rariteetne lennutehnika on valdavalt pärit külma sõja perioodist. Lennukite ja rakettide mudelikogu on kvaliteetne ja suurearvuline (üle 600 mudeli). Lennundusmuuseum korraldab iga-aastaseid Eesti lennupäevi, mis toimuvad juuni teisel nädalavahetusel.

Mälestussammas asub Kastre vallas, Tõõraste külas. Anton Sobolevi kavandatud monument tähistab üheks Vabadussõja murdepunktiks peetavat Reola lahingut. 16.-17. jaanuaril 1919. a toimunud lahingu käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut. Mälestussammas avati 3. juulil 1932. aastal. Pärast teist maailmasõda lükati sammas pikali ja maeti maha. 27. novembril 1988. a avati Kambja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel väljakaevatud ja korrastatud monument taas.