Sāremā salas militārais mantojums

Saaremaa Sõjavara Muuseum on loodud 2007.a. Muuseumi põhikogu moodustavad asutajaliikmete erakollektsioonid (ca 12 000 museaali).
Muuseum korraldab temaatilisi matku ja taaslavastuslahinguid, et tutvustada 20. sajandi sõdade ajalugu. 650m2 on külastajatele avatud 5 näitusesaali pluss väliekspositsioon (suur sõjaväe tehnika).Vabadussõja saalis on kesksel kohal soomusrongi nr.3 kuulipilduja vagun. Eksponeeritud on Vabadussõja aegsed (1918- 1920) originaalvormid, relvad ja muu isiklik varustus. Ajalooliste vormide saalis on eksponeeritud eelmise EW Kaitseväe ja Kaitseliidu originaalvormid (1925- 1940) ning II maailmasõja originaalvormid koos muu varustusega. Relvaruumis on esindatud euroopa tuli- ja külmrelvad (1450-1970). II maailmasõja isikliku varustuse ja köögivarustuse saalis saab ülevaate sõdurite tarbe-ja olmeesemetest. Tehnika saalis võib näha sidevahendeid, kahureid, miinipildujaid, mootor-ja jalgrattaid ning autosid.

Rannakaitsepatarei asub Võiküla ja Rässa küla vahel. Võiküla 10-tolline rannakaitsepatarei nr 36 kuulus esimese maailmasõja ajal Muhu Väina kindlustatud positsiooni I pataljoni koosseisu. Selle ehitamist alustati 1915. aastal. Patarei koosnes viiest 10-tollisest (254 mm) läbimõõduga Durlacher-tüüpi suurtükist, mis olid paigaldatud algul puitalustele, hiljem ka betoonalustele vahekaugusega 70 m. Suurtükke kaitses eestpoolt 400 meetri pikkune ning harjalt 15, s.t jalamilt 25 meetri laiune käsitsi mereliivast kuhjatud eesvall. Saksa vägede 1917. aasta pealetungioperatsiooni Albion ajal osales patarei aktiivselt sõjategevuses.

Patarei on looduses hästi säilinud, kuid kõik suurtükipositsioonid ja võimas betoneeritud eesvall on osaliselt võssa kasvanud. Heas korras on munakivitee.

Mälestusmärk paikneb Väikese väina Muhu poolse otsa lähedal, vana maantee ääres.

Ühishaual avati 1972. a Kalju Reiteli loodud suursugune graniidist monument Leinav ema, mis on mõjuv oma lihtsuses. Graniitskulptuur on paigutatud punakale lihvitud graniittahukale. Hauaplatsi ümbritseb madal dolomiitpiire.
Materjal on punane graniit, kuju tahutud, postament poleeritud. Monument kujutab endast käed ristimisi seisvat leinavat naist. Kuju kõrgus 2,5 m, aluse mõõdud 1,60x0,78x0,75 m. Alusel sisseraiutud aastaarvud:1941/ 1944. Arvude kõrgus 18 cm.

Kübassaare 130 mm patarei asub Kübassaare poolsaare tipus. 

Lõpuni valmis ehitamata patareis oli neli 130 mm 50-kaliibri pikkuse toruga kahurit B-13. Laskekaugus 24 km. Tulesektori keskjoon 166°. Koosseisus pidi olema 160 meest (üheksa Nõukogude Liidu ohvitseri, 39 allohvitseri ja 112 punalaevastiklast), ajaloolistel andmetel oli seisuga 1.02.1941.a viis ohvitseri, 23 allohvitseri ja 135 punalaevastiklast.

Kuna kogu kompleksi ei jõutud valmis ehitada, siis on tänapäeval nähtavad vaid kahuripositsioonide betoonrajatised ja lõpetamata varjendid.