Pirmais pasaules karš Latvijas un Lietuvas pierobežā

Esimese maailmasõja ägedaimad lahingud Lätis toimusid Daugavpilsi lähedal 1915. aasta augustis ja oktoobris Ilūkste ja Medumi mägismaal. Sakslased üritasid Daugavpilsi läbi murda, kuid venelased püüdsid neid tagasi tõrjuda. Mõlemad pooled ei suutnud ja hakkasid kaevikuid ehitama, luues kolmest liinist koosnevaid süvakaitsepositsioone.

Medumis asuv Esimese maailmasõja muuseum on pühendatud neile lahingutele. Näituse esimene osa tutvustab Medumi ümbruse ajalugu, pakkudes tunnistusi, mis kinnitavad, et Medumi oli enne sõda tihedalt asustatud ja arenenud piirkond. Teine osa keskendub Esimese maailmasõja sündmustele Euroopas ja Lätis. Siin saab tutvuda sõdurite elu ja sõja ajal tekkinud uuendustega ning uurida Saksa ja Vene armee poolt kasutatud relvi. Näituse kolmandas saalis saavad külastajad end sõduri olukorda panna, kogedes punkrielu. Selles saalis on loodud Vene punkri koopia – kaeviku fragment väikese varjendiga, lahinguvälja elemendid ja sõdurite maketid. Kuna Vene armee puidust punkrid ei säilinud, on need muuseumis rekonstrueeritud, Saksa armee betoonpunkreid aga saab näha Esimese maailmasõja punkrite rahvusvahelisel marsruudil. Saal koos varjendi imitatsiooni, audio- ja videoseadmetega loob autentse lahinguvälja atmosfääri.

Asub nõlval A13 kiirtee lähedal. Kergesti nähtav, juurdepääs väikeselt kruusateelt, mis viib Egiptuse kiriku küljelt.

Punker asub teisel kaitseliinil (Zweite Stellung, hiljem ka Hintere Linie) mitu kilomeetrit peamisest lahinguväljast ehk esimesest liinist (Hauptkampflinie). See oli 257. reservjalaväerügemendi staap, kus rügemendi ohvitserid töötasid ja elasid. Seetõttu ongi populaarseks saanud nimetus „Ohvitseride punker“. Punkris oli elekter. Punkril on imitatsiooniakendega veranda, mis on lahendus, mida keskmiselt harva näeb. Algselt, kui rinne 1915. aasta sügisel stabiliseerus, ehitati kaevikud ja puidust punkrid. Tänapäevani säilinud betoonpunkrid ehitati hiljem – 77. diviisi pioneeripataljon sai 1916. aasta jaanuaris-veebruaris käsu ehitada teisele liinile betoonkonstruktsioonid. Ülesanne oli keeruline, sest maapind oli külmunud ja kaevamiseks kõlbmatu, mistõttu see õhiti.

Punker on päeval suletud. Külastajad saavad punkrit väljastpoolt vaadata ja verandale siseneda.

Näitus asub Zarasai rajooni Turmantases.
Esimese maailmasõja ajal oli Turmantas Saksa 88. diviisi jaoks idarindel oluline logistiline punkt. Turmantases asuv Esimese maailmasõja ekspositsioon on osa rahvusvahelisest marsruudist „Esimese maailmasõja radadel“ ja asub linna algkoolihoones. Moodne ja virtuaalreaalsusega täiustatud ekspositsioon sisaldab palju ainulaadseid esemeid, koopiaid ja fotosid Esimesest maailmasõjast ning tutvustab idarindel olnud sõdurite lahingutingimusi ja elu, nende relvi ja laskemoona, samuti vormiriietust ja varustust.

Kohale pääseb, kui keerata maanteelt nr 5303 maha ja jätkata mööda metsateid.
Aastatel 1915–1918 asus siin Saksa 8. armee 88. diviisi neljast suurtükipatarei positsioonist koosnev kompleks, mis võitles sellel rindel Vene armee vastu. Saksa suurtükipatarei koosnes 2–3 tulerühmast ja tulejuhtimisrühmast või -diviisist. Ühel patareil oli kaks kaetud kasematti suurtükkide, staabiruumide ja laskemoonaladu jaoks. Kasematid pidid kaitsma suurtükke, laskemoona ja personali mitte ainult mürskude, vaid ka õhust luure eest. Kõik suurtükiväe suurtükipositsioonid, tulekorrektuuripunkt ja tulejuhtimissektsioon olid ühendatud telefoniliiniga. Sellel positsioonil on säilinud betoonist tulekorrektuuripunkt, vaatlus- ja varjendpunkrid.