Muzejdzelzceļš un Pergupehjas bunkurs

Eesti Muuseumraudtee asub Pärnumaal, Pärnust 17 km loodes Lavassaare asulas, kunagisel turbatööstuse alal.

Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis, mille eksponaatide hulka kuulub mh töötav auruvedur. Muuseumis on üle 80 veeremiühiku, sh viis auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid, millest enamus paikneb väliekspositsioonis. Muuseumi territooriumil asuvas endises turbatööstuse eramus on siseekspositsioon, kuhu kuulub üle 700 ajaloolise foto, eseme ja dokumendi Eesti kitsarööpmelistest raudteedest.

Kitsarööpmeline raudtee rajati 19. ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus piirkondlike tööstusettevõtete majandustegevuse arendamiseks.

Saksa sõjavangide laager rajati Lavassaarde 1945. a kevadel. Laager pidi mahutama 1200 sõjavangi, keda rakendati turbatööstuses. Viimased saksa sõjavangid lahkusid Eestist aastatel 1948-1949. Lavassaares surnud sõjavangid maeti sinnasamasse rabaserva. Hinnanguliselt on siia maetud 60 saksa sõjavangi. 2008. aastal korrastas Lavassaare saksa sõjavangide kalmistut Saksa Bundeswehri rühm. Korda tehti tee, puhastati ja värviti piirded, sild ja pingid.

Põrgupõhja punker asub Raplamaal, Tiduvere küla lähedal metsas. 

1945. aastaks oli nõukogude vastane relvastatud vastupanuvõitlus organiseeritud mitmes okupeeritud riigis, sh Eestis ning võitlejaid üritati koondada ja rajada vastupanuvõrgustikku. Üheks metsavendade tugipunktiks oli ka 1947. aasta algul ehitatud Põrgupõhja punker.
2015. aastal avati Põrgupõhja metsavendade punkri rekonstruktsioon, mille abil on nüüd huvilistel võimalik tutvuda metsavennaelu argipäevaga. Soovija saab punkris ööbida ja mõtiskleda, milline võis olla elu, kui iga oma sammu tuli varjata.

Mõnekümne meetri kaugusel punkri rekonstruktsioonist on näha 1947. aasta 31. detsembril NKVD hävitatud punkri asukoht ja seda ümbritsenud muldvall ning hukkunud metsavendadele püstitatud mälestuskivi.

Pärnu-Jaagupi-Kalli maanteelt viitab silt külavaheteele. Mööda kruusateed sõita  1 kilomeeter, mälestuskivi asub kurvi peal.  

Ertsma punkrilahing toimus 27. veebruaril 1949. aastal. Ertsma küla lähedale ehitatud punkris elas tollal salk metsavendi, Relvastatud Võitluse Liidu juhte ja reamehi. Hommikul kella kuue paiku piirasid NKVD väeosad punkri ümber. Teadaolevalt osales haarangus 15 Eesti NSV julgeolekuministeeriumi töötajat ja 350 sõdurit. Rünnaku tagajärjel hukkus üheksa inimest, üks arreteeriti haavatuna ja ühel õnnestus põgeneda. Haavata saanud metsavend Mihkel Ellermaa saadeti karistust kandma Siberisse. Hukkunute hulgas olid ka Ellermaa naine ja kaheaastane tütar. Vanem tütar oli sel ajal vanaema juures. Senini on teadmata, kuhu mahalastud hiljem maeti. 

Täpselt 45 aastat pärast punkrilahingut, 27. veebruaril 1994 avati Kodesmaa soo serval kunagise punkrikoha lähistel mälestuskivi.