Militāro notikumu liecības Setomā – Setu zemē

Petserimaa Vabadussõja monument on Värskasse püstitatud skulptor Roman Haavamäe 1938. aastal valminud ajalooliste kavandite ja fotode järgi ning see on kõigist Eestis taastatud Vabadussõja monumentidest erilisema saatusega. Algselt pidi monument leidma koha 1940. aastal Petseri linna Vabaduse pargis, kuid Nõukogude okupatsioonivõim nurjas selle püstitamise koguni kahel korral – nii 1940. kui ka 1944. aastal. Esimest korda saigi monument tervikliku kuju alles 80 aasta hiljem juba uues asukohas Setomaa uues vallakeskuses Värskas. Monumendi küljel asetseb Petseri linna vapp, sest algselt koguti raha samba püstitamiseks annetustena Petseri linna elanikelt. Sambaga mälestatakse suurt arvu hukkunuid – mõningatel andmetel langes Petserimaal toimunud lahingutes ligi 350 võitlejat. Monument on umbes viie meetri kõrgune risttahukas, mille otsas seisab mõõka ja kolme leopardiga kilpi kandva mehe kuju.

Kindral Nikolai Reegi originaalilähedaselt taastatud juugendstiilis suveresidents (Reegi maja) asub Värskas Õrsava järve kaldal looduskaunis kohas.

Alates 2020. aasta juunist tegutseb majas Värska külastuskeskus, mille eesmärgiks on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi eksponeerimine ja tutvustamine. Ekspositsioon annab ülevaate 1920. aastatel siia rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas.

Saatse muuseum asub Kagu-Eesti ühes kaugemas nurgas Eesti ja Vene Föderatsiooni kontrolljoone vahetus läheduses. Saatse muuseumi uus püsiekspositsioon „Igal asjal on piir(id)“ avab poliitilise ja militaarajaloo taustal kultuuride kujunemise piirialadel nii, et külastaja innustub edasi mõtlema teemal „piirid meie ümber ja sees“. Näituse keskmes on Saatse piirkonna eripära koos Setomaa etnilise ja kultuurilise pärandi seni laiemalt tutvustamata tahkudega. Piirialadel kujunenud omanäolise seto kultuuri vaatlemiseks kasutatakse läbiva teemana piiride temaatikat nii sotsiaalsest, looduslikust, kultuurilisest, poliitilisest, majanduslikust kui ka sõjaajaloolisest perspektiivist.