Vabaduse teel: sõdurite mälestusmärk ja lahingupaigad Kuramaal

Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik Airītes asub Salduse ja Skrunda vahel, A9 maantee lähedal. Näitus sisaldab ulatuslikku teavet kolonel Oskars Kalpaksi ja tema pataljoni kohta ning tutvustab Läti Rahvusarmee ajalugu ja mälestuspaika Airītes. Näitus näitab kolonel Oskars Kalpaksit kui isiksust, sõdurit ja Läti iseseisvuse eest võitlejat. Ekspositsiooni osana on saadaval ka läti, inglise ja saksa keeles heliprotokollid. Need rõhutavad 1918/1919. aasta ajalooliste sündmuste tähtsust Läti riikluse kaitsmisel. Muuseumihoone on restaureeritud.

Sissepääs on tasuta; giidiga ekskursioon - tasuline. Kompleksis on puhkeala, park, takistusrada, on võimalik võtta mitmesuguseid kursusi, samuti on olemas seminarisaal kuni 30 inimesele.

Ekspositsioon Skrunda raadiolokatsioonijaama ja Läti Rahvarinde tegevuse kohta on välja pandud Skrunda mõisa. Skrunda raadiolokatsioonijaam, mille varjunimi oli kombinaat, oli NSVLi läänesektoris asuv rakettide hoiatussüsteem. Kohanimi Skrunda-2 tähistab NSVLi sõjaväelastele ehitatud linna Skrundast 5 km Kuldīga poole. Selles tegutses radarijaam Dņepr ja sinna rajati uus moodne jaam Darjal. Ehitus peatati ja Darjali radarijaam õhiti 4. mail 1995. Radarijaam Dņepr suleti riikidevahelise lepingu alusel 31. augustil 1998.

Redans ehk Redana linnus asub Karostas, 14. novembra tänaval, umbes 1,5 km kaugusel Põhja-Linnusest, looduskaitsealal "Tosmare".

Ajalooliselt olid redanid kindlustuste elemendid, kus kindlusmüüri pikemad lõigud jagati lühemaks, ehitades V-kujulised positsioonid vaenlase poole, mis võimaldas kindlustusmüüri paremini kaitsta. Karostas Redan on 19. sajandi lõpu Liepaja merekindlus, mis ulatub Tosmare järve poole. Kuna linnus kaotas oma kindlusrolli, lõhuti seda ümbritsevad kindlustused ja linnused osaliselt ja muudeti kasutuskõlbmatuks. Redan jäi aga peaaegu terveks.

1919. aasta novembris, pärast ebaõnnestumist Riias, alustasid Pavel-Bermont Avalovi väed intensiivset rünnakut Liepaja vastu. Lahingut peeti ka Redani juures, kus võitlesid 80 Liepaja sõjasadama komandantuuri sõdurit ülemleitnant Radzini juhtimisel. Kiirrünnakus 14. novembril õnnestus bermontlastel Redan vallutada. Sellele järgnes Läti vägede vasturünnak ja Redan vallutati tagasi.

Juunis, juulis ja augustis ootab Redanis iga päev kell 11.00-17.00 asjatundlik giid, kes on valmis teile Liepāja kindlusest ja Karosta ajaloolistest sündmustest lähemalt rääkima.

Karosta vangla on Liepāja ainulaadne ajalooline ja turismiatraktsioon, mis võimaldab külastajatel tutvuda sõjaväevangla enam kui sajandivanuse ajaloo ja seal vangistatud isikute saatusega. Hoone ehitati umbes 1900. aastal ja see oli kuni 1997. aastani sõjaväelaste distsiplinaarkaristuste kandmise koht.

Juba algusest peale on see olnud sünge paik inimeste saatuste murdmiseks ja vabade vaimude mahasurumiseks. Vanglas on täheldatud mitmesuguseid seletamatuid nähtusi – koputavaid samme, iseenesest lahti keeratavaid elektripirne, suletud kongide avanemist ja koridoridesse ilmuvaid näilisi kujutisi.

Tänapäeval on see oluline kultuuri- ja ajalooobjekt, mis võimaldab teil tutvuda Läti sõjaajalooga ja säilitab mälestusi inimeste saatustest ajaloo eri etappidel. See pole tavaline muuseumituur – see on lugu inimeste saatustest ja ajaloo karmist reaalsusest. Tuuri jooksul on teil võimalus näha vanglat, mis on tsaariajast saadik peaaegu muutumatuna püsinud. Kuulake lugusid Karosta ajaloost ja ebatavalistest sündmustest vangide igapäevaelust. Sisenege kongidesse ja üksikvangistusse, heites pilgu vangla kõige pimedamatesse paikadesse. Tutvuge näitustega Teisest maailmasõjast, kurelastest ja nõukogude ajast.

Karosta vangla pole pelgalt turismiatraktsioon – see on elav ajaloo tunnistaja.

Põhjafordid on Liepāja kindluse tuntuim ja visuaalselt kõige muljetavaldavam osa. Selle ajalooline nimetus on Kindlusepatarei nr 1 ja selle ehitas Vene tsaariarmee 19. sajandi lõpus.

Vähem kui 10 aastat pärast Liepāja kindluse ehitamist, 1908. aasta novembris, see likvideeriti, sest selle ehitamist peeti strateegiliseks veaks. Osa kahureid demonteeriti ja viidi Leedus asuvasse Kaunase kindlusesse, osa aga sulatati ümber. Kaitserajatisi detoneeriti kaks korda nende hävitamiseks. Plahvatustest on tänapäevani osaliselt säilinud suurtükipatareid ja maa-alused rajatised. Nii nagu Karosta, olid ka Põhjafordid Nõukogude okupatsiooni ajal suletud sõjaväeala. Põhjaforte külastades tuleb olla väga ettevaatlik. Nagu ka teistel Läti rannikualadel, on ka Karostas Läänemere järsk rannikuala võimalike maalihete tõttu ohtlik. Seetõttu ei ole lubatud kõndida kindluse varemete all.