Jaoskond
Divisjon (ladina keelest diviis - "divisjon") on suur sõjaväeüksus, kus on mitu rügementi või brigaadi ja 10 000 kuni 30 000 sõdurit. Korpusesse saab kombineerida mitut jaotust. Vägede jagunemine diviisideks tekkis vägede suuruse kasvades. Esimesed diviisid asutati Prantsusmaal 17. sajandil.
Läti relvajõudude diviisi hakati moodustama pärast Cēsise lahinguid 1919. aasta juulis, mil loodi ühtne armee. Divisjonid said nime Läti ajalooliste piirkondade järgi. Juuli keskel laiendati Läti eraldi ehk Lõuna-Läti brigaad ja Põhja-Läti brigaad Kurzeme ja Vidzeme diviisiks, jättes järele nende senised ülemad kolonel Jānis Balodas ja kolonel Jorģis Zemitāns. Veidi hiljem alustati ka kolmanda - Latgale diviisi - organiseerimist, mida juhtis endine 2. Cēsise jalaväerügemendi ülem kolonelleitnant Krišjānis Berķis. Sõjaväe ülemjuhataja 15. juuli korraldusega määrati armeeüksustele ühtne struktuur ja staap: igas diviisis kolm jalaväerügementi. Bermontiaadi ajal detsembris 1919 -4. Zemgale diviis, mille juhtimine usaldati kolonel Oskars Dankersile. Igasse jalaväediviisi kuulus ka suurtükiväerügement.
Läti armee tehniline diviis loodi 1922. aasta jaanuaris. See oli sõja erinevate tehniliste osade kogu ja seda juhtis kindral Jānis Kurelis kogu diviisi eksisteerimise ajal kuni 1940. aastani.
Rohkem teabeallikaid
Kasutatud allikad:
Läti relvajõud. Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Latvijas_Bru%C5%86otie_sp%C4%93ki
Juris Ciganovs. 1919. aasta suvi - ühtse Läti sõjaväe loomine. SARGS.LV 10. august 2016. https://www.sargs.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars/2016-08-10/1919-gada-vasara-vienotas-latvijas-armijas-izfejlesztosana
Seotud objektid
Läti sõjalennuvälja lennuväli
Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.
Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus asus 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 1937. aastal asus Gulbenesse vastloodud Lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi skautide 6. diviis, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal.
Näha on talveaeda hoone.
Läti sõjaväe suvelaagriplats Litenes
Läti sõjaväe Litene suvine laagriplats asub Litene vallas Pededze jõe äärses metsakohas. Litene laagri algusaeg ulatub 1935. aastasse, mil Läti sõjaväe Latgale diviis hakkas siia rajama suvelaagripaika. Maikuust sügiseni harjutasid mitu tuhat sõdurit Litenes lahingutaktikaid ja laskmist. 1941. aasta suvel arreteerisid Punaarmee ja NKVD väed Litene suvelaagris olevad Läti armee ohvitserid. Mitu ohvitseri lasti kohapeal maha, ülejäänud küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 arreteeriti ja küüditati Litene ja Ostrovieši laagrist (see asub u 10 km kaugusel Litenest) vähemalt 430 ohvitseri. Ainus ajalooline hoone, mis on laagriajast säilinud, on toiduladu. Teistest hoonetest on säilinud vaid vundamendid. Laagrialale on rajatud vaateplatvorm, kus lehvib Läti lipp, on sisse seatud pingid ja heakorrastatud lõkkekoht. Kaitseministeeriumi ja Riiklike Relvajõudude toetusel on siia paigaldatud suurtükk. Olemas on infotahvlid. Litene laagri sündmustega on seotud mälestuspaik Litene kalmistul – memoriaalansambel „Valumüür”. Läti armee YouTube’i kanalilt võib vaadata videot pealkirjaga „Litene, Läti armee Katõn”.
