Jaoskond
Divisjon (ladina keelest divisio, "jaotus") on suur sõjaväeüksus, mis koosneb mitmest rügemendist või brigaadist ja mille suuruseks on 10 000 kuni 30 000 sõdurit. Mitu diviisi saab ühendada korpuseks. Vägede jagamine diviisideks tekkis siis, kui sõdivad riigid suurendasid oma vägede suurust. Esimesed diviisid loodi Prantsusmaal 17. sajandil.
Läti relvajõudude diviisid hakati moodustama pärast Cēsise lahingut 1919. aasta juulis, kui moodustati ühtne armee. Divisjonid nimetati Läti ajalooliste piirkondade järgi. Juuli keskel laiendati Läti Eraldi ehk Lõuna-Läti Brigaad ja Põhja-Läti Brigaad Kurzeme ja Vidzeme diviisideni, jättes nende endised ülemad kolonel Jānis Balodis ja kolonel Jorģis Zemitāns. Veidi hiljem alustati kolmanda – Latgale diviisi – organiseerimist, mille juhtimine määrati endisele 2. Cēsise jalaväerügemendi ülemale, kolonelleitnant Krišjānis Berķisele. Armee ülemjuhataja 15. juuli käsuga määrati armeeüksustele ühtne struktuur ja staap: igas diviisis kolm jalaväerügementi. Bermontiaadi ajal 1919. aasta detsembris moodustati -4. Zemgale diviis, mille juhtimine usaldati kolonel Oskars Dankersile. Iga jalaväediviisi koosseisu kuulus ka suurtükiväerügement.
Läti armee tehnikadivisjon loodi jaanuaris 1922. See oli erinevate sõjatehniliste üksuste kogum ja seda juhtis kindral Jānis Kurelis kogu diviisi olemasolu ajal kuni 1940. aastani.
Rohkem teabeallikaid
Kasutatud allikad:
Läti relvajõud. Vikipeedia. https://lv.wikipedia.org/wiki/Latvijas_Bru%C5%86otie_sp%C4%93ki
Juris Ciganovs. 1919. aasta suvi – ühtse Läti armee loomine. SARGS.LV 10. august 2016. https://www.sargs.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars/2016-08-10/1919-gada-vasara-vienotas-latvijas-armijas-izveidosana
Seotud objektid
Läti sõjaväelennujaam
Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.
Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus paiknes 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. 1930. aastate keskel alustati sõjalennubaasi loomist, sest sõjalennunduse edukaks toimimiseks tuleb tagada ulatuslik lennuväljade võrgustik ka rahuajal. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 11. novembril 1935 alustati siin sõjalennuvälja ehitamist. 1937. aastal paigutati Gulbenesse äsja moodustatud lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi 6. luureeskadrill, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal.
Orangerie'i hoone on nähtav.
Läti sõjaväe suvelaagriplats Litenes
Läti sõjaväe Litene suvine laagriplats asub Litene vallas Pededze jõe äärses metsakohas. Litene laagri algusaeg ulatub 1935. aastasse, mil Läti sõjaväe Latgale diviis hakkas siia rajama suvelaagripaika. Maikuust sügiseni harjutasid mitu tuhat sõdurit Litenes lahingutaktikaid ja laskmist. 1941. aasta suvel arreteerisid Punaarmee ja NKVD väed Litene suvelaagris olevad Läti armee ohvitserid. Mitu ohvitseri lasti kohapeal maha, ülejäänud küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 arreteeriti ja küüditati Litene ja Ostrovieši laagrist (see asub u 10 km kaugusel Litenest) vähemalt 430 ohvitseri. Ainus ajalooline hoone, mis on laagriajast säilinud, on toiduladu. Teistest hoonetest on säilinud vaid vundamendid. Laagrialale on rajatud vaateplatvorm, kus lehvib Läti lipp, on sisse seatud pingid ja heakorrastatud lõkkekoht. Kaitseministeeriumi ja Riiklike Relvajõudude toetusel on siia paigaldatud suurtükk. Olemas on infotahvlid. Litene laagri sündmustega on seotud mälestuspaik Litene kalmistul – memoriaalansambel „Valumüür”. Läti armee YouTube’i kanalilt võib vaadata videot pealkirjaga „Litene, Läti armee Katõn”.
