1941. aasta juuniülestõus Leedus II II maailmasõda
22. juunil 1941, pärast Saksa-Vene sõja puhkemist Leedus, alustas Leedu Aktivistide Rinde ülestõus riigi iseseisvuse taastamiseks. 23. juunil 1941, pärast raadio teel edastatud teadaannet Leedu riigi iseseisvuse taastamisest, alustasid LAF-i üksused võitlust ning vastupanu taanduvatele NSV Liidu vägedele levis üle kogu Leedu, kuid kõige visamad lahingud toimusid Kaunases. Mässuliste üksused alustasid oma tegevust kogu Leedu territooriumil, tegutsedes väikestes gruppides: nad kaitsesid vara rüüstamise eest, patrullisid linnatänavaid, tulistasid taanduvaid Nõukogude sõjaväeüksusi, püüdsid hankida relvi ja andsid meditsiinilist abi. Ülestõusnud partisane juhtis spontaanselt moodustatud Kohaliku Julgeoleku Peastaap. Kaunases tegutses 26 ja linna ümbruses veel 16 partisaniüksust; kokku oli neil umbes 3400 võitlejat.
Vilniuses oli ülestõus väiksema ulatusega, kuna leedulased moodustasid elanikkonnast vähemuse. Mõju avaldas ka asjaolu, et Bulvičiause grupi – LAF-i Vilniuse peakorteri – liikmed arreteeriti. Enne sakslaste ilmumist hõivasid mässulised Vilniuses aga postkontori, politseijaoskonna ja raadiojaama ning seadsid kaubajaama valve üles. Vilniuses Pabradės. Varėnas mässasid ka NSV Liidu armees teenivad Leedu sõdurid XXIX korpuses, mis moodustati Leedu armee baasil ohvitseridest.
Juuniülestõus toimus NSV Liidu okupatsioonivõimude ja selle taanduvate vägede vastu. Samal ajal oli see suunatud ka Natsi-Saksamaa huvide vastu: kuulutati välja Leedu iseseisvus, moodustati Ajutine Valitsus ja kohalikud omavalitsusasutused ning Leedu administratsioon võeti enne Saksa okupatsiooni osaliselt üle. Teisest küljest oli ülestõus spontaanne, ilma organiseerituse, ühtse juhtimise ja distsipliinita. See tõi kaasa segadust, omavolilisi tegusid – röövimisi ja isiklike arveteõiendamise. Leedu Kommunistliku Partei ja Nõukogude okupatsioonivõimude aktiviste arreteeriti, vangistati ja mõnikord lasti maha ilma kohtuprotsessita. Ülestõusu ajal algas natside mõjul just legaalselt tegutsema hakanud LAF-i ajakirjanduses intensiivne antisemiitlik propaganda ning toimusid esimesed juudi pogrommid (holokaust).
Rohkem teabeallikaid
- Leedu 1940–1990: Okupeeritud Leedu ajalugu, Vilnius, 2007.