Skulptor Amandus Adamson I Vabadussõjad
Eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanija. Ta sündis 12. novembril 1855 Pakri poolsaarel meremehe peres. Tema loomeanne ilmnes varakult, oma esimese nn puust inimese, olevat ta vennale valmistanud veel enne lugema õppimist. Pärast mitmeid ebaõnnestunud sisseastumiskatseid sai ta 1876. aastal asuda vabakuulajana õppima Peterburi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas 1879. aastal suure hõbemedaliga. Jätkas Peterburis vabakutselise kunstnikuna ning hakkas peagi saama tellimusi kõrgemalt seltskonnalt ja isegi tsaariperekonnalt endalt. Ta avas 8. aprillil 1887 Peterburis oma esimese isikunäituse. Aastatel 1887-1891 elas Adamson Pariisis, mis oli loominguliselt viljakas ja tema kunstnikuisiksuse kujunemisele oluline periood. Pariisi maailmanäitusele 1889. aastal esitas ta kaks teost, mis võitsid auhinna. Alates 1901. aastast võttis ta suuna monumentaal skulptuuride loomisele. Tema esimeseks tellimustööks sai 1902. aastal soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Tallinnas. See oli ka esimene Eesti skulptori loodud suuremõõtmeline monument Eestis. Temast sai 1907. aastal Peterburi kunstiakadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas hilisemad tuntud Eesti kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Pärast 1917. aasta novembris toimunud enamlaste riigipööret Petrogradis naasis ta Eestisse, kus tema elukohaks sai Paldiski. Hiljem elas ja töötas ta periooditi ka Itaalias. Tema teosed esindavad realismi ja on sageli allegoorilised. Märkimist väärib, et tema loomingu oluliseks osaks on mitmed Eesti Vabadussõja mälestussambaid (Pärnus, Rakveres, Valgas, Narva-Jõesuus, Suure-Jaanis, Viljandis, Kuressaares, Tartus Kalevipoeg ja Tartu Pauluse kalmistul). Amandus Adamson suri 26. juunil 1929 oma kodus Paldiskis. Ta maeti Pärnu Alevi kalmistule, tema enda loodud Pärnu Vabadussõja mälestussamba kõrvale. Tütar Maria Carlsson kinkis kunstniku Paldiskis asuva suveateljee 2005. aastal Eesti riigile. Restaureeritud majas avati 2010. aastal Harjumaa Muuseumi filiaalina Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum.
Seotud objektid
Pärnu Vabadussõja mälestussammas
Samba kavandi valmistas Amandus Adamson. Sammas avati Pärnus Alevi kalmistul 16. juulil 1922. aastal. 1929. a sängitati ausamba kõrvale ka samba autor professor A. Adamson.
Mälestussammas õhiti 15. aprillil 1945. a. Samba osad maeti samasse. „Poisi lillevanikuga” matsid kohalikud keskkoolitüdrukud 175 m eemale. Sõdurite hauad jäid õnneks puutumata.
1987. a korrastati garnisoni kalmistu. 1988 .a kaevati samba osad välja, sh. „Poiss lillevanikuga”. 24. veebruaril 1989. a avati endise mälestussamba kohal leitud samba ülemine ots koos graniittahvliga, millel oli tekst: „1918 1920 / SIIN AVATI 16. JUULIL 1922. a. MÄLESTUSSAMMAS / EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUTELE / SKULPTOR AMANDUS ADAMSON / LÕHUTUD 1945. a. / 24.II 1989 P.M.S.” Monumendi ja kalmistu täielik taastamine toimus etappide kaupa. Mälestussammas taasavati 17. juulil 1993. a.
Vabadussõja mälestussammas Pauluse kalmistul
Mälestusmärk asub Tartu linnas, EELK Pauluse kalmistu põhjanurgas.
Aleksander Elleri ja linnaarhitekt Arnold Matteusi kavandatud monument, mis kujutas kahte sõdurit (modelleerinud Amandus Adamson), avati Tartu Pauluse kalmistul 11. novembril 1934. aastal. Nõukogude ajal kõrvaldati aluselt skulptuurid ning aastaarvud. 10. oktoobril 2015. a avati samas kohas Vabadussõja memoriaal, mis koosneb Mati Karmini skulptuurist Kalev ja Linda ning Mati Karmini ja Tiit Trummali projekti alusel valminud tseremoniaalväljakust koos kõnniteede, pargipinkide ja suundvalgustusega. Mälestusmärk tähistab ühiskalmu, kuhu on maetud 254 Vabadussõja ajal hukkunut.
Valga Vabadussõja mälestussammas
Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausammas on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe kuju, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünnipäeval 11. oktoobril 1925. aastal ja lõhuti Nõukogude võimu poolt 21. septembri öösel 1940. a. Vabadussõja ausammas taasavati 16. augustil2013. a endises asukohas Kuperjanovi tänaval Valga linnas. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925. a Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks olid SA VIKP, Valga linn ja maavalitsus ning Eesti sõjamuuseum.
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Mälestusmärk asub Tartu linnas, Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres.
Amandus Adamsoni loodud Tartu Vabadussõja monument avati 17. septembril 1933. aastal ja kujutas pronksi valatud Kalevipoega, kes toetub mõõgale. Sammas eemaldati 1950. aastal, kuid et rahvas jätkas selle asukohta lillede ja küünalde toomist, paigaldati sinna 1952. aastal kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büst. 22. juunil 2003. a avati skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode järgi modelleeritud uus mälestussammas.
