Amandus Adamson (1855-1929)
I Maailmasõda ja iseseisvumine
Eesti skulptor, akadeemik ja üks Eesti rahvusliku kunsti rajajatest.
Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1835 Pakri poolsaarel. Tema loomeanne ilmnes varakult, oma esimese "puust inimese" olevat ta vennale valmistanud veel enne lugema õppimist.
Vaese päritolu kiuste ja pärast mitmeid ebaõnnestunud sisseastumiskatseid õnnestus Adamsonil 1876. aastal asuda vabakuulajana õppima Peterburi Kunstiakadeemias, mille ta lõpetas 1879. aastal hõbemedaliga. Ta jätkas Peterburis tegevust vabakutselise kunstnikuna ning hakkas peagi saama tellimusi kõrgemalt aristrokraatialt ning isegi tsaariperekonnalt endalt. 8. aprillil 1887 avas ta Peterburis oma esimese isikunäituse. Aastatel 1887-1891 elas Adamson Pariisis, mis oli loominguliselt viljakas ja tema kunstnikuisiksuse kujunemisel oluline periood. 1889. aastal esitas ta Pariisi maailmanäitusele kaks teost, mis võitsid auhinna.
1901. aastal võttis Adamson oma töös suuna monumentaalskulptuuride loomisele. Tema esimeseks tellimustööks sai soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Tallinnas (1902) – esimene kohaliku skulptori loodud monument Eestis.
1907. aastal sai Adamsonist Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas hilisemad tuntud Eesti kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi.
Pärast revolutsiooni puhkemist Venemaal naasis Adamson Eestisse ja asus elama Paldiskisse, hiljem elas ja töötas ta periooditi ka Itaalias.
Adamsoni teosed esindavad realismimõjulist uusbarokki ning on sageli allegoorilised. Ta on loonud hulgalised Vabadussõja mälestussambaid (Pärnus, Valgas, Rakveres, Narva-Jõesuus, Viljandis, Suure-Jaanis, Kuressaares, Kalevipoeg Tartus Emajõe ääres).
Adamson suri 26. juunil 1929 oma kodus Paldiskis. Ta on maetud Pärnusse, tema enda loodud Pärnu Vabadussõja mälestsussamba kõrvale. Adamsoni perekond kinkis kunstniku Paldiskis asuva suveateljee maja 2005. aastal Eesti riigile. 2010. aastal avati seal Harjumaa muuseumi filiaalina Amandus Adamsoni ateljeemuuseum.
Seotud objektid
Pärnu Vabadussõja mälestussammas
Samba kavandi valmistas Amandus Adamson. Sammas avati Pärnus Alevi kalmistul 16. juulil 1922. aastal. 1929. a sängitati ausamba kõrvale ka samba autor professor A. Adamson.
Mälestussammas õhiti 15. aprillil 1945. a. Samba osad maeti samasse. „Poisi lillevanikuga” matsid kohalikud keskkoolitüdrukud 175 m eemale. Sõdurite hauad jäid õnneks puutumata.
1987. a korrastati garnisoni kalmistu. 1988 .a kaevati samba osad välja, sh. „Poiss lillevanikuga”. 24. veebruaril 1989. a avati endise mälestussamba kohal leitud samba ülemine ots koos graniittahvliga, millel oli tekst: „1918 1920 / SIIN AVATI 16. JUULIL 1922. a. MÄLESTUSSAMMAS / EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUTELE / SKULPTOR AMANDUS ADAMSON / LÕHUTUD 1945. a. / 24.II 1989 P.M.S.” Monumendi ja kalmistu täielik taastamine toimus etappide kaupa. Mälestussammas taasavati 17. juulil 1993. a.
Vabadussõja mälestussammas Pauluse kalmistul
Mälestusmärk asub Tartu linnas, EELK Pauluse kalmistu põhjanurgas.
Aleksander Elleri ja linnaarhitekt Arnold Matteusi kavandatud monument, mis kujutas kahte sõdurit (modelleerinud Amandus Adamson), avati Tartu Pauluse kalmistul 11. novembril 1934. aastal. Nõukogude ajal kõrvaldati aluselt skulptuurid ning aastaarvud. 10. oktoobril 2015. a avati samas kohas Vabadussõja memoriaal, mis koosneb Mati Karmini skulptuurist Kalev ja Linda ning Mati Karmini ja Tiit Trummali projekti alusel valminud tseremoniaalväljakust koos kõnniteede, pargipinkide ja suundvalgustusega. Mälestusmärk tähistab ühiskalmu, kuhu on maetud 254 Vabadussõja ajal hukkunut.
Valga Vabadussõja mälestussammas
Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausammas on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe kuju, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünnipäeval 11. oktoobril 1925. aastal ja lõhuti Nõukogude võimu poolt 21. septembri öösel 1940. a. Vabadussõja ausammas taasavati 16. augustil2013. a endises asukohas Kuperjanovi tänaval Valga linnas. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925. a Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks olid SA VIKP, Valga linn ja maavalitsus ning Eesti sõjamuuseum.
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Mälestusmärk asub Tartu linnas, Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres.
Amandus Adamsoni loodud Tartu Vabadussõja monument avati 17. septembril 1933. aastal ja kujutas pronksi valatud Kalevipoega, kes toetub mõõgale. Sammas eemaldati 1950. aastal, kuid et rahvas jätkas selle asukohta lillede ja küünalde toomist, paigaldati sinna 1952. aastal kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büst. 22. juunil 2003. a avati skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode järgi modelleeritud uus mälestussammas.
