Rubensi pataljon II II maailmasõda

Rubenise Pataljoni Muuseum asub Ugāles. See annab ülevaate Roberts Rubenise pataljonist, mis teenis 1944. aastal kindral Jānis Kurelise alluvuses Kuramaal, ning Kurelise sõdurite tegevusest ja rahvuslikust vastupanuliikumisest. Muuseumis on väljapanek Läti Kesknõukogu ja selle Ventspilsi rühma tegevuse kohta ja seal eksponeeritakse Läti Kesknõukogu memorandumit 188 allkirjaga ja allakirjutanute fotodega; see dokument on kantud UNESCO maailma mälu Läti registrisse. Läti Kesknõukogu oli Läti kõrgeim poliitikajuhtimiskeskus põrandaaluse valitsusega Läti okupatsioonide ajal 1943–1994; see loodi eesmärgiga koordineerida erinevate läti vastupanuliikumiste tegevust Läti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Muuseum korraldab ka väljasõite pataljoni ajaloo seisukohalt olulistesse kohtadesse, nt rekonstrueeritud punkri juurde Usma vallas ja lahinguväljadele Renda ja Zlēkase vallas.

Rubenise pataljoni 2. roodu restaureeritud muldonn asub Usma valla metsas Ilziķi järve ääres. Väljastpoolt saab seda näha igal ajal tasuta, kuid tasulised ekskursioonid punkrisse tuleb ette tellida.

Leitnant Roberts Rubenise pataljon kuulus kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa koosseisu, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas tugevat vastupanu. 14. novembrist 9. detsembrini 1944 pidasid Kurelise väeüksuse pataljonid leitnant Roberts Rubenise juhtimisel Ugāle, Usma, Renda ja Zlēkase vallas ägedaid lahinguid politseikindral Friedrich Jeckelni juhitud Saksa armee 16. väeosa, SD- ja SS-üksuste vastu. Rubenise mehed olid hästi relvastatud ja organiseeritud, nad ei seostanud end kummagi vaenuliku okupatsioonivõimuga ning nende võitlus on Läti rahvusliku vastupanuliikumise ajaloos kõige laiaulatuslikum ja pikem. Renda ja Zlēkase juures peetud lahingutes langes umbes 250 Saksa sõdurit; Rubenise pataljon kaotas vaid 50 inimest. Nende päevade sündmusi tuletab meelde restaureeritud punker metsas: see on pinnasega kaetud ning maasse kaevatud palkhoone, kus Rubenise pataljoni mehed elasid.

Mälestusmärk asub Zlēki mõisaansambli lähedal, Karātavkalnsi lääneosas.  Umbes kakskümmend kiviklibu hukkunute nimedega moodustavad ringi ja keskel on umbes kolme meetri kõrgune mustast marmorist obelisk.

Osa hukkunutest on ümber maetud Zlēki mälestusmärgi juurde.

1944. aasta detsembris viis Saksa natside armee Zlēki ümbruses läbi ulatusliku operatsiooni tsiviilelanikkonna vastu. 9. detsembril 1944. aastal kell 17.30 on armeegrupi Nord lahingutegevuse päevikusse tehtud kanne, et "Rubensi brigaadi ja Punase Noole üksuste" 161 inimest on selle tegevuse käigus vaenlase poolt hukkunud. Nõukogude ajal võeti see arv ilmselt Zlēki tragöödia ohvrite koguarvuks, viidates tapetud tsiviilisikutele.

Aktsiooni käik on osaliselt dokumenteeritud Saksa 16. armee vastuluureosakonna juhataja 31. detsembri 1944. aasta aruandes. Selles selgitatakse, et 5.-9. detsembrini toimus 5. ja 9. detsembri vahel Ida-Virumaa kõrgeima SS- ja politseijuhi, SS Oberruppenführer ja politseikindral Friedrich Jekelni juhtimisel Eichensumpfis ("Tamme soos") ulatuslik operatsioon "Punanoolte" ja kindral Kureli rühma jäänuste vastu Abavas.

Monument Cirkale kalmistul preestritele Ārija Stiebriņale ja Velta Vaskale, kes sakslaste poolt 9. novembril 1944 maha lasti. Skulptor J. Karlovsi looming.

Saksa natsiarmee üksused lasid need kaks naist 9. detsembril 1944 koos teiste Zlēki piirkonna vangi võetud elanike, Saksa armee desertööride või muude sarnastega maha.

Juttude kohaselt liitusid noored naised Rubenise pataljoniga vabatahtlikult. Nad reisisid koos Rubenise pataljoniga Suntažist Usmasse. Jekelni operatsiooni "Eichensumpf" ajal arreteeriti noored naised aga teel, viidi ülekuulamisele Vēlogi metsniku majja ja lasti koos väikese grupi teiste kinnipeetavatega maha. Cirkale elanik naine tundis Ārijat ja tal õnnestus mõlema tüdruku säilmed Cirkale kalmistu servale ümber matta ning ta hooldas seda kalmistut kogu Nõukogude okupatsiooni aja.

Ostlandi kõrgema SS- ja politseijuhi, SS-Obergruppenführeri ja politseikindral Friedrich Jeckelni juhtimisel toimus 5.–9. detsembrini ulatuslik operatsioon Eichensumpf („Tammesoo”), mis oli suunatud Punase Noole võitlejate ja kindral Kureli rühmituse vastu Abava lähedal.

Kampaania käik on osaliselt dokumenteeritud 31. detsembri 1944. aasta aruandes.

Mälestuskivid kindral J. Kurelise ja leitnant R. Rubenise grupile Dzelzkalni kalmistul Puze kihelkonnas. Avati 1997. aastal.

Mälestusmärgid paigaldati juba enne Rubenise pataljoni muuseumi asutamist.

Mälestuspaik leitnant R. Rubenise pataljoni lahingute toimumiskohas 6.–9. detsembril 1944 Ugāle kihelkonnas "Vēverise" ja "Dzilnsi" majade vahel.

"Chubu" majad asuvad Ozoli põhja pool Renda kihelkonnas. Kokkupõrge sakslastega leitnant L. Znutēnsi juhitud 2. kompanii (leitnant V. Strautnieksi pataljon) Chubu majade lähedal toimus 16. novembril 1944.

Valge Rist ja hukkamispaik Liepāja Karosta vangla vastas. Avati 2000. aastal.

1944. aasta juuli lõpus, kui Punaarmee tungis Läti territooriumile, lubasid Saksa okupatsioonivõimud Riia ringkonnapolitsei ülemal ja taastatud Läti kaardiväeorganisatsiooni 5. Riia kaardiväerügemendi komandöril Jānis Veidelisel luua "Riia kaardiväerügemendi kindral Kurelise rühma". Selle juhiks sai Läti Kesknõukogu sõjalise komisjoni juht, Läti armee kindral Jānis Kurelis.

Kurelis tegutses Vidzemes kuni 1944. aasta septembrini, mil ta kolis Kurzemesse, kus ta oli paigutatud Puzese valla Stiklis, Usma valla Ilziķi, Ģibuli valla Iliņi ning Põhja-Kurzeme Edole ja muudes kohtades. 1944. aasta oktoobri lõpuks oli Kurelies umbes 3000 relvastatud meest, nende hulgas palju endisi Läti SS vabatahtliku leegioni üksuste sõdureid, kes liitusid üksusega, et teostada oma unistust - võitlust Läti iseseisvuse eest.

1944. aasta novembri alguses hakkasid Saksa okupatsioonivõimude ülempolitsei ja SS-i ülemjuhataja Ida-Virumaal SS Oberruppenführer Friedrich Jeckeln piirama rühmituse tegevust ning 14. novembril arreteeriti Kureliesi peakorter ja üle 700 sõduri Stikliais, Puse vallas. Pataljon, mida juhtis leitnant Robert Rubens, umbes 500 mehega Usma piirkonnas, pidas vastu ja jätkas võitlust kuni 1944. aasta detsembrini.

Ööl vastu 19/20/1944 võitlesid sakslased sakslaste vastu. 19. novembril 1944 toimus Liepāja Karaostase vanglas Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus, mis mõistis surma kaheksa kindral Kurelisi rühma staabiohvitseri - kolonel Pēteris Liepiņši, kapten Kristaps Upelnieks, kapten Jūlijs Mucenieks, leitnant Jānis Gregoras, leitnant Teodorma Prikulis, leitnant Jānis Rasas, leitnant Filipson ja adjutant Kārlis Valters. Kolm staabiohvitseri, kolonelleitnant Eduards Graudins, leitnant Arthurs Ankravs ja seersant Vili Pavulāns said erinevatel põhjustel armu. 20. novembri pärastlõunal lasti süüdimõistetud Karosta vangla lähedal olevates luidetes maha, kus täna on näha valge rist.

1994. aastal püstitati Liepaja Karosta luidetel mälestusmärk maha lastud ohvitseridele. 2012. aastal, pärast seda, kui see oli merre uhutud, taastati mälestusmärk oma praegusesse asukohta.
*** Translated with www.DeepL.com/Translator (free version) ***

*** Translated with www.DeepL.com/Translator (free version) ***

Rubenise pataljoni sõdurite kalmistu asub Kuldīga - Sabile maantee ääres, Renda doktoritöö endise asukoha vastas. Tee ääres on viit ja mälestuskivi asub teest vaid mõnesaja meetri kaugusel.

Leitnant Roberts Rubenise pataljon oli üks kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa osadest, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas ägedat Saksa vastupanu. Usma perioodil suurenes pataljoni arvuline koosseis 650 meheni, koos nelja täielikult varustatud kompanii, kiirabi ja farmimeeskonnaga. Juhtkond: leitnant R. Rubenis, leitnant Filipsons, reamees A. Druviņš, reamees Šulcs, reamees Briedis, reameesseersant J. Rubenis, reamees J. Bergs, reamees Jaunzems.

14. novembrist kuni 9. detsembrini 1944 toimusid Ugāle, Usma, Renda ja Zlēki kihelkondades ägedad lahingud politseikindral Friedrich Jekelni juhitud Saksa 16. armee, SD ja SS üksuste ning leitnant Roberts Rubenise juhitud Kureli üksuse eraldi pataljoni vahel. Renda ja Zlēki lähedal toimunud lahingutes hävitati umbes 250 Saksa sõdurit, rubenlased aga umbes 50 kaotust.

Pärast leitnant Rubenise surma teatas Druvinš oma meestele, et tegutseb edaspidi vabatahtlikkuse alusel ja selle tulemusel otsustasid mitukümmend meest Rubenise pataljonist lahkulöömise teel lahku lüüa. 20.-21. novembril 1944 võttis Saksa SD üksus vangi 11-liikmelise grupi, kes pärast ülekuulamist viidi kohalikku metsa ja lasti maha.

Mälestuspaik leitnant R. Rubenise pataljoni lahingute toimumiskohas 18. novembril 1944 Renda vallas "Pērkonase" ja "Mežzīļi" majade vahel.