Rietavase toetava ravi ja õendusabi haigla (NKVD stribide peakorter)
Mälestusmärk

Oginskite perekonnale kuuluv mõis ehitati otse Rietavase linna.

1892. aastal süüdati neoklassitsistlikus arhitektuuris häärberis Leedu esimene elektripirn ning Esimese maailmasõja ajal laastasid häärberi Saksa impeeriumi väed.

Nõukogude ajal asus Rietavase mõisas NKVD peakorter, kus majutati kohaliku Nõukogude repressiivstruktuuri liikmeid, kes tegid koostööd NKVD-ga ja osalesid repressioonides Leedu partisanide ja nende toetajate vastu.

Rietavase mõis, mis oli enne Nõukogude okupatsiooni silmapaistev kultuuri- ja hariduskeskus, sai pärast Leedu okupeerimist strateegiliseks paigaks. Seda kasutati ülekuulamisteks ja arreteeritud partisanide ning nende toetajate kinnipidamiseks. Ümbruskonnas arreteeritud partisanid ja vastupanuliikumise liikmed toodi sageli ülekuulamisele Rietavase mõisa.

Dariuse kodumaalt pärit Butigeidise meeskonna Rambynas-Pilies üksuse partisanid, kes hukkusid 26. jaanuaril 1952 Žadvainiai metsas, maeti mõisa territooriumile, et nende surma avalikkuse eest varjata. Viie vabadusvõitleja – Antanas Gedmintas-Lakštutise, Pranas Grauslis-Pavasarise, Ona Juškienė-Onutė, Antanas Kontrimas-Parama ja Juozas Oželis-Daginise – surnukehad kaevati Rietavas maha ja maeti lõpuks Rietavase mõisa tallide lähedal asuvasse endisesse prügiaugusse. Sugulased kahtlustasid matmispaika, kuid aastatel 1990–1996 läbi viidud otsingute käigus säilmeid ei leitud. Tõde selgus ligi 60 aastat pärast nende surma.

Tänapäeval annavad Rietavase mõisa mälestusmärgid tunnistust sellest dramaatilisest ajalooperioodist ja meenutavad sõjajärgsetel aastatel kogetud repressioone.