Bauska vabatahtlike pataljoni mälestuskivi Mežotne valla Jumpravmuiža pargis
Mälestusmärk

Bauska vabatahtlike pataljoni mälestuspaik Jumpravmuiža pargis loodi 1990. aastal selle pataljoni endise sõduri Imantas Zaltiņši eestvõttel. See on leitud kohast, kus Läti sõdurid takistasid 1944. aasta juuli lõpus Punaarmee esimestel üksustel Lielupit sundimast. Karmilt tahutud rändrahnule on kinnitatud valgest marmorist tahvel, millesse on raiutud kullavärvi tekst: "1944.28.VII asus siin Bauska vabatahtlike pataljoni komandopunkt." Esialgu oli marmorplaadi asemel graveeringuga pronksplaat, kuid selle varastasid 1990. aastatel värvilise metalli vargad.

1944. aasta juuli lõpus, kui Nõukogude väed lähenesid Bauskale, ei olnud linnas olulisi Saksa vägesid, mis kuni viimase ajani olid asunud sügaval tagalas. Bauska kohese langemise hoidis ära Bauska ringkonnaülema ja vahirügemendi ülema major Jānis Uċukase otsustav tegevus, kes moodustas juuli lõpus Bauska vabatahtlike pataljoni, mis koosnes valvuritest, politseinikest ja vabatahtlikest. 13. Bauska valverügement. Pataljon asus kaitsepositsioonidele Lielupe kaldal Jumpravmuižis Ziedoniu sekli ees ja juba esimesel päeval tuli asuda lahingusse ründava Punaarmeega. Lahingute käigus liitus pataljoniga ka rühm Leedust Lätti taandunud Leedu politseinikke. Paljud leedulased langesid, sest nad võitlesid vapralt ega säästnud ennast. Esimesena suri Leedu politseikapten, kes maeti just sinna Jumpravmuiža parki, Esimese maailmasõja Saksa sõdurite haudade kõrvale.