Bauska vabatahtlike pataljoni mälestuskivi Mežotne valla Jumpravmuiža pargis
Mälestusmärk

Bauska vabatahtlike pataljoni mälestuspaik Jumpravmuiža pargis rajati 1990. aastal selle pataljoni endise sõduri Imants Zaltiņši algatusel. See asub kohas, kus Läti sõdurid takistasid 1944. aasta juuli lõpus esimestel Punaarmee üksustel Lielupe jõge ületamast. Jämedalt töödeldud rändrahnu külge on kinnitatud valge marmorist tahvel, millele on graveeritud kuldne kiri: „28. juulil 1944 asus siin Bauska vabatahtlike pataljoni juhtimispunkt.“ Algselt asus marmortahvli asemel pronksist tahvel graveeringuga, kuid 1990. aastatel varastasid selle värvilise metalli vargad.

1944. aasta juuli lõpus, kui Nõukogude väed Bauskale lähenesid, polnud linnas olulisi Saksa vägesid, kuna see oli hiljuti olnud sügaval tagalas. Bauska kohese langemise hoidis ära Bauska rajooni ülema ja kaardiväerügemendi ülema major Jānis Uļuksi otsustav tegevus, kes moodustas juuli lõpus Bauska vabatahtlike pataljoni, mis koosnes 13. Bauska kaardiväerügemendi kaardiväest, politseinikest ja vabatahtlikest. Pataljon asus kaitsepositsioonidele Lielupe jõe kaldal Jumpravmuižas Ziedoņi laiu vastas ja pidi juba esimesel päeval ründava Punaarmeega lahingusse astuma. Lahingute käigus liitus pataljoniga ka rühm Leedu politseinikke, kes olid Leedust Lätti taganenud. Paljud leedulased langesid, sest nad võitlesid vapralt ja ennast säästmata. Esimesena langes Leedu politseikapten, kes maeti otse sinna Jumpravmuiža parki Esimese maailmasõja Saksa sõdurite haudade kõrvale.