Peeter I merekindluse bastion ehk Muula mäed
Kindlusrajatis
Paldiskaja sõjaline ajalugu algas 18. sajandi alguses, kui Vene tsaar Peeter I valis Pakri poolsaare lahe uue sõjasadama asukohaks. Laht oli strateegiliselt soodne – see oli üks Läänemere rannikulahtedest, mis külmus talvel hiljem kui paljud teised sadamad. Peeter I plaan oli luua siia oluline Venemaa mereväebaas ja kaitstud sadam. 1718. aastal alustati sadama ja merekindluse ehitust.
Kindlus ehitati hollandi stiilis bastionaalse kindlustamise põhimõtete järgi. Kõrgesse lubjakivikalju raiuti vallikraavid ja väljakaevatud pinnasest ehitati kaitsevallid. Planeeritud kindlusel oli viis bastioni ja 1790. aastal oli selles juba üle 40 kahuri. Peeter I kavandas ka kivist muuli Väike-Pakri saare poole. Suurejoonelise projekti tulemusel ehitati umbes 380 meetri pikkune ja kahe meetri kõrgune muuliosa, mille jäänuseid võib tänapäevalgi Muula mägede lähedal meres näha.
Kindlust ei ehitatud siiski algse suurusega. Paldiski arenes Vene sõjasadamana ja linna strateegiline tähtsus säilis ka järgnevatel sajanditel.
Muula mäed on Peeter I kindluse bastionide ja kaitsevallide säilinud jäänused. Need on üks haruldasi Peeter I aegseid sõjalisi ehitusmonumendid Paldiskos.
Nõukogude pärand
Muula mägede ajalugu ei lõpe Vene impeeriumi ajaga. Paldiskist sai taas oluline sõjaväepiirkond 20. sajandil. Nõukogude ajal oli linn suletud sõjaväetsoon, kuhu tsiviilelanike juurdepääs oli väga piiratud. See periood jättis linna ja Pakri poolsaarele veel ühe kihi Nõukogude sõjaajaloo elemente.
Ka Peeter I kindlus ise läbis nõukogude ajal muutusi. Aastatel 1939–1940 ehitati kindluse vallikraavi naftahoidla ja kindluseni pikendati raudteeliini. Pärast Teist maailmasõda võeti iidsetelt muldvallidelt ehituseks ja teede rajamiseks kruusa, mistõttu osa ajaloolistest vallidest hävis.
Seetõttu on Muula mäed tänapäeval eriti huvitav militaarpärandi paik, kus ühes kohas kattuvad kolm erinevat ajalookihi – Peeter I Vene impeeriumi sõjaline ehitus, 20. sajandi sõjaajalugu ja nõukogude perioodil suletud sõjaväelinnaku Paldiska pärand.
