1941. aasta juuniülestõusu osalejate ja Nõukogude terrori ohvrite mälestusmärk Obeliai kalmistul
Mälestusmärk

Obeliai linnas hakkasid mässulised salaja kogunema paar nädalat enne Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelist sõda, mille alguses taandusid Nõukogude armee üksused Rokiškise kaudu Daugavpilsi suunas. Obeliai mässuliste üksused (umbes üheksakümmend mässulist), kellest enamik olid tavalised talunikud, iseseisva Leedu riigi ametnikud ja laskurliidu liikmed, astusid 23. juunil 1941 lahingusse taanduvate Punaarmee sõdurite, miilitsate ja parteiaktivistidega. Obeliai kihelkonnast sai taanduva okupandi vastase vastupanu tulipunkt. Ülestõusuga ühinesid mässuliste üksused Lukštaist, Kriaunai'st ja Aleksandravėlėst. 23.–28. juunil Obeliai kihelkonnas toimunud ülestõus nõudis ohvreid. Hukkunud mässulised ja Nõukogude terrori ohvrid maeti pidulikult Obeliai kalmistule.

1941. aastal toimunud juuniülestõus ja Obeliai elanike võime vapralt ja resoluutselt Nõukogude okupantidele vastu seista äratas üldise vajaduse seda sündmust suurejoonelise monumendiga mälestada. 1942. aastal püstitati kohalike elanike annetatud vahenditega Obeliai kalmistule juuniülestõusu langenud osalejate haudade lähedale muljetavaldav kaheksa meetri pikkune ja kolme meetri kõrgune betoonmonument. Monumendi ehitamist korraldas Obeliai kiriku pastor Leonas Virkutis. Monumendi projekteeris ja seda juhtis Ukraina raudteemeister Gurijus Kateštšenko, kes oli juuniülestõusu osaleja.

Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati monument kui vapra vastupanu sümbol mitu korda, kuid lõplikult hävitati vastupidav monument alles 1976. aastal.

Obeliai elanike lootus mälestusmärk uuesti üles ehitada ja seeläbi ülestõusust osavõtjaid ning Nõukogude terrori ohvreid austada tekkis pärast Leedu iseseisvuse taastamist. 1997. aastal hakkas selle eest hoolitsema Obeliais asuva Vabadusvõitluste Ajaloo Muuseumi asutaja Andrius Dručkus ning Obeliai piirkonna aukodanikul Donatas Smalinskal õnnestus see üllas idee ellu viia. Tänu tema pingutustele ja paljude heade inimeste tahtele taastati monument 2013. aastal.