Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite kalmistu Ķezberkalnsis
Mälestusmärk

Otrajā pasaules karā kritušo padomju karavīru kapi Ķezberkalnā, 2020. Avots: Rīgas plānošanas reģions, autors: Edgars Ražinskis.
232ĶezberkalnsLimbažos20gs20-30gadiLatvijasNa.jpg
23ĶezberkalnsLimbažos20gs20-30gadiLatvijasNac.jpg
IMG_20200807_161910.jpg
IMG_20200807_161929.jpg
IMG_20200807_161956.jpg
IMG_20200807_162012.jpg
IMG_20200807_162110.jpg
IMG_20200807_162116.jpg
IMG_20200807_162126.jpg
 Klostera iela 3, Limbaži, Limbažu novads, Läti
 +371 64070608
 Limbažu tūrisma informācijas centrs
90

Asub Limbaži piirkonnas, Limbažis, Ķezberkalnsi lossimäel.

Ķezberkalns on liivlaste lossimägi, kuhu pärast Teist maailmasõda rajas Nõukogude okupatsioonirežiim Punaarmee sõdurite kalmistu. Sinna maeti 134 sõdurit, kes arvatavasti hukkusid Limbaži ümbruses.

Enamik Punaarmee kalmistuid rajati pärast sõda, mil spetsiaalsed inimrühmad matsid sõdureid ümber. See oli raske ja väga ebameeldiv töö. Nõrk korraldus ja madal motivatsioon tõid kaasa mitmeid vigu, näiteks ületöötajate arvestus. Selgitati välja kalmistu korrashoiu eest vastutajad. Enamasti olid need koolid, kolhoosid ja tehased. Limbaži haridusasutused pidid hoolitsema Ķezberkalnsi kalmistu eest. Nõukogude propaganda eesmärk oli tungida kõikidesse eluvaldkondadesse. Lahutamatu osa oli poliitilise, majandusliku ja kultuurielu venestamine, mida ametlikult nimetati "lähenemiseks suurele vene rahvale" või "moderniseerimiseks". Okupatsioonivägedest said "vabastajad" ja linnakeskustes asuv Punaarmee kalmistu oli osa ideoloogilisest infrastruktuurist. Sõdurite mälestusest sai teatrietenduse ja poliitilise manipuleerimise vahend.

Täna saab näha surnuaeda ja lossimäe muistset asukohta.

Kasutatud allikad ja viited:

Läti Okupatsioonimuuseumi aastaraamat. Vabastajad kui vallutajad. Riia: Läti Okupatsioonimuuseumi Selts. 2006

Zaļkalns, A. Rahvas ei unusta. Nõukogude maa (Limbaži), nr. 136. 1960.