Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" ("Pohjan Pojat")
I Vabadussõjad

Asub Alūksnes, aadressil Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019, Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks, loodi Soome Iseseisvusvõitluse Traditsioonide Ühingu eestvõttel spetsiaalne mälestuspaik Läti iseseisvuse eest langenud Soome vabatahtlike austamiseks, kus ajaloolistest sündmustest annavad tunnistust spetsiaalne rändrahn ja infotahvel. Mälestuskivi rändas Alūksnesse Soomest – Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940–1944 Soome idapiiri kaitsmiseks. 1200 km pikkune Salpa liin on üks iseseisva Soome tähelepanuväärsemaid kaitseliine ning üks tugevamaid ja paremini säilinud seda tüüpi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksne'sse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust oma iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" läks lätlastele appi kaitsma uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 osalesid "Põhjapoisid" ägedates lahingutes Alūksne (Marienburg) ümbruses. Pärast viietunnist lahingut Alūksne raudteejaama lähedal vallutasid soomlased Alūksne. Selles lahingus kaotas elu 23 Soome vabatahtlikku ja paljud said haavata.

Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.

Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.

Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.

Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.

13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.

Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.

Soomepoiste tuba-muuseum asub Äksi alevikus, Saadjärve Looduskeskuse hoones

Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel.

Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestist teise maailmasõja ajal. Tulge ning vaadake Jõgevamaal ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Külastada saab ka sõjameeste punkrit.

Sissepääs tasuta. 

Asub Engure vallas maantee A10 ääres Smārde kõrtsi lähedal.

Mälestusmärk asub Smårde pubi vastas asuval väljal, kus 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal toimus Smårde lahing. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägrikompanii (umbes 200 meest). Smårde päevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida tähistatakse tänaseni.

Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. Need koosnesid peamiselt Venemaa keisririigist ja Soomest pärit rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest. Smårde lahing oli üks Soome jäägrite olulisemaid pealetungilahinguid, kus kasutati tolleaegseid uusi taktikaid.

Kuu aega pärast seda sündmust ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused viisid läbi Smārde piirkonna luure, ehitasid üle soo varustustee „Läti tee“ ja osalesid lahingutes. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nii nagu Saksa armees olnud Soome jäägrid, olid ka Vene armees olnud Läti laskurid oma rahvusriikide ja armeede rajajad.

Asub Lilaste-Saulkrasti maantee ääres, "Viada" bensiinijaama kõrval.

Mälestusmärk püstitati 2013. aastal Soome õhujõudude lennuõnnetuse sündmuskohale 1943. aastal. Õnnetuses hukkus Saksamaalt Soome lennates neli Soome armee sõdurit. Monumendi paigaldamine, projekteerimine ja ehitamine toimusid täielikult Soome esindajate algatusel. Soome sõjapilootidel on traditsioon püstitada lennukite õnnetuspaikadesse mälestusmärke.

1943. aastal ostis Soome Saksamaalt 24 moodsat Junkeri pommitajat. Need olid mõeldud Soome armee õhuväe täiendamiseks moodsate lennukitega. Tehas tarnis lennukid 1943. aastal ja pärast pilootide väljaõpet toimetati need Soome. Ühe lennuki lend lõppes traagiliselt. Tehniliste rikete tõttu olid piloodid sunnitud otsima kohta hädamaandumiseks. Lennuk kaotas kõrgust, sõitis vastu puid, kukkus metsa ja süttis põlema. Soome piloodid maeti Läti Saksa okupatsiooni ajal Riia Saksa armee kalmistule. Hiljem maeti nad ümber kodumaale.

Huvitaval kombel kukkus 1938. aastal Soomes alla ka üks tolleaegsemaid Lätis toodetud lennukeid. Seda juhtisid Läti ja Soome armee piloodid - K. Lešinskis ja F. Kuopameki.

Asub Alūksnes, aadressil Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019, Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks, loodi Soome Iseseisvusvõitluse Traditsioonide Ühingu eestvõttel spetsiaalne mälestuspaik Läti iseseisvuse eest langenud Soome vabatahtlike austamiseks, kus ajaloolistest sündmustest annavad tunnistust spetsiaalne rändrahn ja infotahvel. Mälestuskivi rändas Alūksnesse Soomest – Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940–1944 Soome idapiiri kaitsmiseks. 1200 km pikkune Salpa liin on üks iseseisva Soome tähelepanuväärsemaid kaitseliine ning üks tugevamaid ja paremini säilinud seda tüüpi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksne'sse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust oma iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" läks lätlastele appi kaitsma uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 osalesid "Põhjapoisid" ägedates lahingutes Alūksne (Marienburg) ümbruses. Pärast viietunnist lahingut Alūksne raudteejaama lähedal vallutasid soomlased Alūksne. Selles lahingus kaotas elu 23 Soome vabatahtlikku ja paljud said haavata.

Mälestusmärk Paju lahingus langenud Põhja poegade rügemendi soomlastest sõduritele ja ohvitseridele. Mälestuskivi, mille külge on kinnitatud pruunist graniidist tahvel eesti- ja soomekeelse tekstiga “Vägitöö kaunis jääb hiilgama veerevate aegade voolus” asub Paju mõisa pargis pisut eemal suuremast Paju lahingu mälestusmärgist. Ligi 2300 mehe Eestisse saabumist aitas korraldada Soome valitsus. Mehed pidid selleks loobuma tegevteenistusest Soome Kaitseväes. Nende kohalejõudmine 1919. aasta jaanuaris osutus oluliseks pöördepunktiks Vabadussõjas. 

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934. aastal mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. 1934. a avas mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940. a lõhuti mälestustahvel kirkadega. Paju lahingu 80. aastapäeval 1999. a mälestustahvel taasavati. Esimene tahvel valmistati Soomes, teine Tartus.

Asub Alūksnes, aadressil Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019, Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks, loodi Soome Iseseisvusvõitluse Traditsioonide Ühingu eestvõttel spetsiaalne mälestuspaik Läti iseseisvuse eest langenud Soome vabatahtlike austamiseks, kus ajaloolistest sündmustest annavad tunnistust spetsiaalne rändrahn ja infotahvel. Mälestuskivi rändas Alūksnesse Soomest – Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940–1944 Soome idapiiri kaitsmiseks. 1200 km pikkune Salpa liin on üks iseseisva Soome tähelepanuväärsemaid kaitseliine ning üks tugevamaid ja paremini säilinud seda tüüpi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksne'sse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust oma iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" läks lätlastele appi kaitsma uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 osalesid "Põhjapoisid" ägedates lahingutes Alūksne (Marienburg) ümbruses. Pärast viietunnist lahingut Alūksne raudteejaama lähedal vallutasid soomlased Alūksne. Selles lahingus kaotas elu 23 Soome vabatahtlikku ja paljud said haavata.

Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.

Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.

Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.