Rainiai veresaun II Maailmasõda
Rainių žudynės – tai 1941 m. birželio 24-25 d. SSRS kariuomenės ir represinių institucijų įvykdytos Telšių kalėjimo politinių kalinių žudynės. Jos prasidėjo SSRS-Vokietijos karo pradžioje, kai pafrontės vietovėse buvo paskelbta karo padėtis ir visos politinių kalinių bylos perduotos kariniams tribunolams. Didžioji kalinių dalis buvo pasmerkta sušaudyti, kiti – evakuoti į SSRS gilumą.
Telšių kalėjime tuo metu buvo laikomi 162 kaliniai, iš kurių 76 buvo NKGB tardyti politiniai kaliniai. Dar birželio 23 d. kalėjimo politinis vadovas A. Vaitkus planavo visus kalinius išvežti, tačiau planas žlugo, kai vietiniai komunistų partijos, NKVD ir NKGB vadovai pabėgo iš miesto, nesuteikę transporto priemonių.
Birželio 24 d. rytą kalėjimas buvo apsuptas raudonarmiečių, kuriems vadovavo Raudonosios armijos majoru pasivadinęs Doncovas (manoma, kad tai buvo SSRS 8-osios armijos 123-iosios divizijos dalinio vadas). Tolimesniems parengiamiesiems darbams vadovavo NKGB Kretingos apskrities viršininko pavaduotojas ltn. Jermolajevas.
Į kalėjimą atvykę NKGB Telšių apskrities viršininkas Petras Raslanas, jo pavaduotojas ltn. Ždanovas, SSRS 8-osios armijos politinio skyriaus vadovas Kompanecas ir Telšių vykdomojo komiteto pirmininkas Domas Rocius peržiūrėjo bylas ir formaliai patvirtino mirties nuosprendžius. P. Raslanas vėliau teigė: "Aš esu įsitikinęs, jog ten nebuvo nė vieno nekalto."
Kaliniai iš kamerų buvo vedami į sargybos būstinę, kur jiems surištos rankos ir užkimštos burnos. Jie buvo suguldyti vienas ant kito sunkvežimiuose. Auštant birželio 25-ajai, mašinos su kaliniais pasuko Luokės link, į Rainių miškelį.
Egzekucijos metu buvo imtasi priemonių, kad nebūtų girdimi aukų riksmai – buvo įjungti automašinų varikliai, išstatytos sargybos. Kaliniai buvo žiauriai kankinami: svilinami ant laužo, krečiami elektros srove, plikomi verdančiu vandeniu ir kopūstais, plakami rimbais, badomi durtuvais. Daugeliui buvo pjaustomi lytiniai organai, nosys, liežuviai, išduriamos akys, lupama oda, skaldomos kaukolės. Tik 10 kalinių buvo tiesiog sušaudyti.
Tarp nužudytųjų buvo trys broliai Antanavičiai (Antanas, Jonas ir Juozas), broliai Povilas ir Stasys Balsevičiai, broliai Boleslovas ir Petras Kavoliai, broliai Andrius ir Jonas Rudokai. Iš viso buvo nužudyti 73 žmonės vietoje, dar trys – Pranciškus (Pranas) Razgus, Petras Sūdžius ir Aleksandras Vyšniauskas – nušauti mėginant pabėgti Telšių apskrities Džiuginėnų kaimo apylinkėse.
Birželio 26 d. rytą atsikūrusios Telšių savivaldos tarnautojas žudynių vietoje aptiko kankinimo įrankius: traktorių, elektrinius generatorius, 3 automašinų variklius, laužavietę, statines su virtais kopūstais. Birželio 28 d. atrastos keturios duobės su aukomis. 65 nukankintųjų palaikai buvo palaidoti senosiose Telšių miesto kapinėse, 10 žmonių palaikus artimieji palaidojo kitose vietose.
1943 m. nacių propagandiniame leidinyje paskelbtas gydytojo Leonardo Plechavičiaus medicininis protokolas detaliai išvardino visų aukų kankinimo požymius. Sovietų valdžia, siekdama ištrinti šio įvykio prisiminimą, nugriovė Telšių miesto kapinėse pradėtą statyti koplyčią ir iškirto Rainių miškelį.
Pagrindiniai žudynių organizatoriai išvengė bausmės: Petras Raslanas po 1990 m. pasislėpė Rusijoje, kur ir mirė, o Nachmanas Dušanskis, dalyvavęs mažiausiai 13-os aukų tardyme, nuo 1989 m. apsigyveno Izraelyje, kuris atsisakė jį išduoti Lietuvai.
1991 m., minint 50-ąsias žudynių metines, Rainiuose buvo pašventinta nauja Kančios koplyčia, kurios lubas puošia dailininko A. Kmieliausko freskos su nutapytais Rainių kankiniais. Žudynių vietoje, apie 300 m nuo koplyčios, pastatytas rausvo granito paminklas "Trys kryžiai" (skulptorius Regimantas Midvikis) ir pasodintas Atminties ąžuolynas. 1995 m. visa ši atminimo vieta paskelbta nacionalinės reikšmės istorijos ir memorialiniu paminklu.
Rohkem teabeallikaid
Zugehörige Zeitleiste
Zugehörige Objekte
Endine Telšiai vangla
Endine Telšiai vanglahoone asub Telšiai linna keskosas Vabariigi tänaval.
Pärast 1908. aasta Telšiai tulekahju ehitas eraisik, jõukas juut Neiman, historitsistlikus stiilis neogooti stiilis hoone. Ta leppis okupatsiooni tsaarivõimudega kokku, et ehitab tulekahjus hävinud maakonna politseiameti hoone asemele vastavalt võimude määratud tingimustele hoone ja annab selle võimudele rendile. See oli üks ilusamaid hooneid Telšiai linnas. Esimese maailmasõja ajal kohandati hoone Telšiai maakonna vanglaks. Seda kasutati vanglana nii iseseisva Leedu perioodil (1918-1940) kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal, kuni 20. sajandini. viiekümnendate alguses. Hoones 1940-1941, 1944-1953. Telšiai rajoonis tegutses NKGB–MGB–KGB. sisevangla.
1941. aastal 22. juunil 1941, mil puhkes imperialistlik sõda Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel, oli Telšiai vanglas 162 vangi – 76 vangi kuulas üle NKGB. Tagasi 23. juunil. Kõik vangid taheti välja viia, kuid see plaan kukkus läbi, sest kohalikud kommunistliku partei juhid, NKVD ja NKGB juhid põgenesid linnast. Keegi ei eraldanud vangide transportimiseks ühtegi sõidukit. 1941. aastal 24. juuni 1945. aasta hommikul piiras Telšiai vangla ümber 8. Punaarmee 123. diviisi üksus ning kiiruga moodustati kolmeliikmeline kohus, mille eesotsas oli NKGB Telšiai maakonna ülem Petras Raslanas – nii tema, Telšiai julgeoleku täitevkomitee esimees Domas Rocius ja NKGB riigijuhataja asetäitja. Yermolaev ja teised. Kõik Telšiai vanglas peetud 76 poliitvangi mõisteti surma. Teised vangid lasti koju. Lühike 25. juuni öö – koit oli ida pool juba arglikult saabumas, kui veoautod vangidega Rainiai poole liikusid. Kolmel vangil õnnestus veoautodest põgeneda - paraku jäid nad peagi Punaarmee kuulide kätte... Rainiai leiti 1941. aastal juhuslikult 73 vangi moonutatud surnukehad. 28. juuni
Hiljem asutati hoonesse Telšiai muusikakool, mis tegutses siin 1994. aastani. Kahjuks sai hoone nõukogude ajal nii seest kui väljast kõvasti kannatada.
Hoone restaureerimise käigus avastati seest ja seintelt perekonnanimekirju, Gediminase sambaid ja erinevaid daatumiid. Grottod on avastatud ja kinnimüüritud.
1997. aastal 24. juuni Hoone lähedal avati LPKTS-i Telšiai osakonna poolt 1941. aasta sõjale pühendatud mälestustahvel. ööl vastu 24. juunit 25. juunini. Telšiai vangla 73 poliitvangi mälestuseks, keda piinati Rainiai metsas.
2006. aastal avati Rainiai märtrite märtrisurma 65. aastapäeva mälestuseks endise vangla lähedal kunstiline mälestustahvel (autor Gintaras Gailius, arhitekt Algirdas Žebrauskas).
Rainai kirgede kabel
Rainiai passioonikabel asub Rainiai külas, Telšiaist 5 km kaugusel, Telšiai-Varniai-Laukuva maantee 160 kõrval.
aastal 1941 25-26 juuni Rainiai metsas leidis aset üks hullemaid tapatalguid Leedu Nõukogude okupatsiooni ajaloos. Punaarmee ja NSV Liidu repressiivasutused piinasid öösel jõhkralt Telšiai vangla 75 poliitvangi. Ühishauda maetud ohvrid leidis mõni päev hiljem möödakäija.
Austamaks tapatalgute ohvreid arhitekt Jonas Viraksi idee järgi 1943. aastal. algas kabeli ehitamine. Nõukogude võimu tagasitulek 1944. aastal lammutas selle. Hiljem, 1990. aastal, pärast Leedu taasiseseisvumist, asus arhitekt A. Žebrauskas sama autori jooniste järgi ehitama teist kabelit. Kabel pühitseti sisse 1991. aastal. 23. juuni mälestades Rainai veresauna 50. aastapäeva.
Rainiai kannatuste kabel pole pühendatud ainult Rainiai märtrite mälestusele, vaid põlistab ka kõigi nõukogude terrori ohvrite mälestust. Kabeli juurde metsa, kus piinati poliitvange, püstitati skulptor R. Midvikise raiutud kivirist. Tee peal seisab veel 3 riigilipu värvides maalitud puidust risti. Kohalikud inimesed ehitasid need vahetult pärast veresauna, kuid pätid uputasid need Viešvėnai tiiki. Alles hiljuti, pärast tiigi kuivendamist, leiti ristid, värviti ja restaureeriti.
Mälestusmärgid Rainiai metsas – märtrite mõrvapaigas
Rainiai passioonikabel asub Rainiai külas, Telšiaist 5 km kaugusel, Telšiai-Varniai-Laukuva maantee 160 kõrval.
25.-26.juuni 1941.a. Rainiai metsas leidis aset üks kohutavamaid tapatalguid Leedu Nõukogude okupatsiooni ajaloos. Öösel piinasid Punaarmee ja NSV Liidu repressiivasutused jõhkralt Telšiai vanglas 75 poliitvangi. Ühishauda maetud ohvrid avastas mõni päev hiljem möödakäija.
Veresauna ohvrite austamiseks alustati 1943. aastal arhitekt Jonas Virakase idee alusel kabeli ehitamist. Naasnud Nõukogude valitsus lammutas selle 1944. aastal. Hiljem, 1990. aastal, pärast Leedu taasiseseisvumist, alustas arhitekt A. Žebrauskas sama autori jooniste järgi teise kabeli ehitamist. Kabel pühitseti sisse 23. juunil 1991. aastal. mälestades Rainiai veresauna 50. aastapäeva.
Rainiai kannatuste kabel ei ole pühendatud ainult Rainiai märtrite mälestusele, vaid põlistab ka kõigi nõukogude terrori ohvrite mälestust. Kabeli kõrvale metsa püstitati skulptor R. Midvikise raiutud kivirist, kus piinati poliitvange. Tee ääres seisavad veel kolm riigilipu värvides maalitud puuristi. Kohalikud inimesed ehitasid need vahetult pärast veresauna, kuid külaelanikud uputasid need Viešvėnai tiiki. Alles hiljuti, pärast tiigi kuivendamist, leiti ristid, värviti ja restaureeriti.
Hauakivi "Pieta"
Monument seisab Telšiai linna vanal kalmistul.
1941. aastal ööl vastu 24. juunit 25. juunini. Rainiai metsas hukkasid NKVD-NKGB Telšiai maakonnaosakonna töötajad ja nende abid 75 Telšiai vangla poliitvangi. Ohvreid piinati kõige jõhkramatel viisidel – mõnel lõigati silmad välja, lõigati ära kõrvad ja suguelundid ning purustati pead. Tulistati vaid 10 vangi. Pärast veresauna ei jäänud peale timukate endi ühtegi elavat tunnistajat. Ohvrite matmispaiga lähedalt leiti 3 punaarmeelase surnukehad kuulihaavadega kuklas. Nende matmiskoht on teadmata. Telšiai linna vanale kalmistule maeti 65 terroriohvri säilmed. Nõukogude okupatsiooni ajal nurjati katsed mälestada Rainiai veresauna aastapäeva, hoolitseda haua eest või paigaldada nimedega hauakivi.
Tänapäeval seisab kalmistul 1996. aasta monument. 23. juuni Avati monument "Pieta", millel on kujutatud Jumalaema ristilt alla võetud Kristuse keha põlvili hoidmas. Monumendi autorid on kunstnik-skulptor Antanas Kmieliauskas, skulptor Osvaldas Neniškis ja arhitekt Algirdas Žebrauskas.
Zugehörige Geschichten
Rainiai veresaun: NKVD kuritegu ilma tunnistajateta
1941. aastal 24-25 juuni. Telšiai lähedal Rainiai metsas piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks kohutavamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.
Rainiai veresaun: ohvrid avastati ootamatult
1941. aastal 24-25 juuni. Telšiai lähedal Rainiai metsas piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks kohutavamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.