Partisanipunker (maa-alune) Šilau-Girėnai metsas
Punker

Šilų-Girėnai metsas asub taastatud partisanipunker.

Šilų-Girėnai metsapunkri ajalool on mitu etappi: Butigeidise meeskonna Šalna kodukandi Jonas Rūtenis-Lukštase üksuse partisanide punkrit tuli ümber ehitada koguni kolm korda. Maa-alune punker erineb mõneti paljudest partisanipunkritest, kuna ehitis on osaliselt maapealne ning seal pidid olema paremad elamistingimused kui maa-aluses peidikus.

Rühmapealik J. Kentra-Rūtenis-Lukštas sai märguandjate poolt hüüdnimeks Vytautas Suure. Ta võitles partisanides seitse aastat, sai seitseteist korda haavata ja tal oli raskusi parema käega. Jonas Kentra-Rūtenise juhitud vastupanuüksus okupantidele oli suurim säilinud partisanistruktuur Leedus: tema alluvuses olevad partisaniüksused kontrollisid territooriumi Läänemerest Raseiniaini.

Kogu Kentrai perekond 1944. aastal. otsustas valida parteilisuse tee. Ona Šerpytaitė-Kentriėnė-Motinėlė ja tema lapsed Jonas Kentra-Rūtenis-Lukštas, Juozas Kentra-Tauras, Leonas Kentra-Sakalas, Ona Kentraitė-Rasa, Albinas Kentra-Aušra ja noorim Elena Kentraitė-Snaigė läksid võitlema Leedu iseseisvuse eest. Elena Kentraitė-Snaigė sai kuulsaks pärast seda, kui päästis kogu Kazys Bagdonas-Ūdra partisaniüksuse ümbritsemisest, näidates teed läbi soode.

Jonas Rūtenis hukkus 18. oktoobril 1950 kokkupõrkes B. Racevičienė kodutalus Dvarviečiais, tema vennad Juozas Tauras ja Leonas Sakalas aga 21. oktoobril 1949 P. Katauskase kodutalus Lentinėl julgeolekuteenistuse sõjalise operatsiooni käigus. Õed Ona ja Elena ning vend Albinas arreteeriti, piinati ja keelduti teisi partisane reetmast, mõisteti süüdi ja pagendati. 20. sajand jõudis Leedusse tagasi. 6 tosinat. Ona Šerpytaitė-Kentriėnė-Motinėlė varjas kuni oma surmani 1961. aastal.

Saatuslik lahing Šilau-Girėnai metsapunkri juures toimus 1952. aastal. 18. veebruar, mil partisanid valmistusid reetmise kartuses juba mandri hülgamiseks. MGB koos Julgeolekuarmee sõdurite, Rietavase diviisi ohvitseride ja Tveri striibadega piiras kolmes rivis Šilai-Girėnai metsa 67. kvartali ja punkri, kus viibis sel ajal 13 partisani. Lahing algas lõuna paiku ja kestis õhtuni. Seitse partisani tapeti, nende surnukehad rüvetati, visati Rietavase linna ja maeti hiljem sealsesse lubjaauku.

Pärast seda, kui Šilų-Girėnai metsast leiti dokumendid ja fotod Lukštase üksuse ja Šalna kodumaa vahelisest kirjavahetusest, kasutasid julgeolekujõud neid vabadusvõitluses osalejate edasiseks likvideerimiseks.

Jonas Rūtenis-Lukštase üksuse partisanipunker taastati 1996. aastal, kuid aja jooksul see lagunes. Keldrikorrus on ümber ehitatud 2013. aastal. Väidetavalt põletasid selle aga maha Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidu Šilalė ja Rietavase filiaalid ning Šilalė ja Rietavase vallad. 2017. aasta Punkrit ehitati ümber kolmandat korda.