Partisanipunker (maa-alune) Šilau-Girėnai metsas
Punker
Šilų-Girėnai metsas asub taastatud partisanipunker.
Šilų-Girėnai metsapunkri ajalool on mitu etappi: Butigeidise meeskonna Šalna kodukandi Jonas Rūtenis-Lukštase partisanide üksuse maa-alune punker tuli kolm korda ümber ehitada. Maa-alune punker erineb mõnevõrra enamikust partisanide võitluspunkritest, kuna ehitis on osaliselt maapealne, pidid elutingimused selles olema paremad kui maa-aluses peidikus.
Salgaülemale J. Kentra-Rūtenis-Lukštasele pandi sideohvitseride poolt hüüdnimi Vytautas Suur, ta võitles partisanide ridades seitse aastat, sai seitseteist korda haavata ja tal oli raskusi parema käe kasutamisega. Jonas Kentra-Rūtenise juhitud okupantidele vastupanu osutav üksus oli Leedus suurim säilinud partisanistruktuur: tema juhitud partisaniüksused kontrollisid territooriumi Läänemerest Raseiniaini.
Kogu Kentra perekond otsustas valida partisanluse tee 1944. aastal. Ona Šerpytaitė-Kentriėnė-Motinėlė ja tema lapsed Jonas Kentra-Rūtenis-Lukštas, Juozas Kentra-Tauras, Leonas Kentra-Sakalas, Ona Kentraitė-Rasa, Albinas Kentra-Aušrės võitlesid Kenna's-Sõltuvuse eest Leedus ja kõige noorem Elenigėrė. Elena Kentraitė-Snaigė sai kuulsaks sellega, et päästis ümbrusest kogu Kazys Bagdonas-Ūdra partisaniüksuse, näidates teed läbi soode.
Jonas Rūtenis suri 18. oktoobril 1950 B. Racevičienė talus Dvarviečiais toimunud kokkupõrkes, tema vennad Juozas Tauras ja Leonas Sakalas surid 21. oktoobril 1949 P. Katauskase talus Lentinės julgeolekujõudude sõjalise operatsiooni käigus. Õed Ona ja Elena ning vend Albinas arreteeriti, piinati ja ei reetnud teisi partisane, mõisteti süüdi ja saadeti asumisele. Nad naasid Leetu 1950. aastatel. Ona Šerpytaitė-Kentriėnė-Motinėlė varjas end kuni oma surmani 1961. aastal.
Saatuslik lahing Šilų-Girėnai metsapunkri lähedal toimus 18. veebruaril 1952, kui reetmist kartes partisanid valmistusid juba mandriosa maha jätma. MGB piiras koos julgeolekujõudude sõdurite, Rietavase diviisi ohvitseride ja Tveri stribadega sisse kolmes reas Šilų-Girėnai metsa 67. kvartali ja punkri, kus sel ajal viibis 13 partisani. Lahing algas umbes keskpäeval ja kestis õhtuni. Hukkus seitse partisani, nende surnukehad moonutati, nad hukati Rietavase linnas ja hiljem maeti seal lubjakaevu.
Pärast seda, kui Šilų-Girėnai metsast leiti dokumente ja fotosid Lukštase üksuse ja Šalna kodukandi vahelisest kirjavahetusest, kasutasid julgeolekujõud neid Vabadusvõitluses osalejate edasiseks kõrvaldamiseks.
Jonas Rūtenis-Lukštase üksuse partisanide punker taastati 1996. aastal, kuid aja jooksul see lagunes. Punkri ehitasid uuesti üles 2013. aastal Leedu Poliitvangide ja Pagulaste Liidu Šilalė ja Rietavase harud ning Šilalė ja Rietavase omavalitsused, kuid kahtlustatakse, et see põles maha. 2017. aastal ehitati punker uuesti üles kolmandat korda.
















