The border guards along Latgale’s eastern border from 1918 to 1940

In this audio guide, you'll learn about the guardians of border along Latvia’s eastern border in Latgale – the border guards. You’ll discover what their daily lives were like between the founding of the Latvian state in 1918 and the Soviet occupation in 1940.

Today, thanks to modern technology, border surveillance might seem relatively straightforward. But hundred years ago, guarding the border was a serious challenge that demanded not only physical endurance but also great courage and a strong sense of responsibility. Back then, border guards had to rely entirely on their own skills, experience, and teamwork to protect the country – often in remote and difficult terrain.

It’s important to remember that borders are not just geopolitical lines. They are also home to real people, with their own social lives, cultures, and livelihoods.

We hope these stories will help you appreciate the dedication, professionalism, and bravery of Latvia’s border guards, past and present.

Seda giidi saate vaadata veebis, külastades järgmist lehte:

Külasta giidi

Seotud objektid

Piirivalvemuuseum

Muuseum asub Läti Riikliku Piirivalvekolledži ruumides Rēzeknes.

Muuseumis on piirivalve ajaloo uurimisüksuse näitus, mis kajastab Läti piirivalve kronoloogilist arengut aastast 1919 kuni tänapäevani. Kogutud esemed ja fotod jutustavad Läti piirivalvurite teenistusest ja igapäevaelust aastatel 1919–1940 ning ka piirivalvurite traagilisest saatusest pärast riigi okupeerimist 1940. aastal. Sel ajal olid piirivalvurid koos oma sugulastega esimeste represseeritute seas. Muuseumis on eksponeeritud tõendeid taastatud piirivalve teenistusest pärast Läti iseseisvuse taastamist – vormiriietust, varustust, autasusid ja sümboolikaid, mis on pidevalt arenenud ja muutunud ka tänapäeval.

Tuuri lahutamatu osa on külastus künoloogiakeskusesse, kus saab jälgida teenistuskoerte demonstratsioonesinemisi.

Aeg tuleb eelnevalt broneerida.

Läti (Latgale) idapiiri marsruut ajaloohuvilistele

Tänapäeval, tänu moodsale tehnoloogiale, tundub piiri jälgimine suhteliselt lihtne, kuid sada aastat tagasi seisid piirivalvurid silmitsi hoopis teistsuguste väljakutsetega. Tol ajal lootsid inimesed riigi julgeoleku tagamiseks vaid oma võimetele, kogemustele ja koostööle kolleegidega. Piirid olid pikad ja sageli raskesti ligipääsetavad, eriti piirialadel nagu Ludza piirkond. Ka tingimused olid keerulisemad – metsad, sood ja ilmastikuolud nõudsid lisaks füüsilisele vastupidavusele ka suurt julgust ja vastutustunnet. Marsruudi ajal kujutlege, kuidas piirivalvurid oma ülesandeid esimese iseseisvusriigi ajal täitsid, kui pikk see lõik võrreldes sellega tundub.

Marsruut kulgeb mööda Läti-Venemaa piiri, marsruudi pikkus on 50,13 km. Vajalik on luba, lisateavet leiate SIIT . Ettevaatust – marsruudil sõites arvestage, et metsateed võivad olla raskesti läbitavad, soovitatav on sõita kuiva ilmaga, eelistatavalt nelikveolise autoga.

Marsruut Google Mapsis SIIN .

Piirialadel on alati olnud oma ainulaadne dünaamika. Ühelt poolt peetakse elu seal mitmesuguste julgeolekuprobleemide tõttu liiga riskantseks. Teisest küljest on just piirivalve ja teised riiklikud struktuurid need, mis aitavad sageli kaasa nende piirkondade arengule, luues stabiilseid kogukondi.

Tänapäeval on olukord sarnane – hoolimata mitmesugustest raskustest elavad inimesed edasi, ehitavad talusid ja arendavad ettevõtteid, nagu marsruudil näha on.

Endine piirivalvepost , post ja mälestustahvel Līdumnieki valvemaja asukohal. Marsruudi loomise ajal (2025) ei ole mälestustahvlil olevat teksti näha (Jaski, Līdumnieki vald, Ludza vald; GPS: 56.60984, 27.95299)

Līdumnieki piirkondlik ajalooline aaretelaegas. Ainulaadne kogu Teise maailmasõja ja nõukogude aja tunnistustest, mida täiendab põnev jutustus. Näitus avati 2004. aastal ja seda täiustatakse endiselt (Tautas tänav 2, Līdumnieki, Līdumnieki vald, Ludza vald; GPS: 56.59372, 27.99007)

Krivanda kordoni ala. Säilinud pood, piirivalve residents ja taluhooned (Krivanda, Līdumnieki vald, Ludza piirkond; GPS: 56.53888, 28.05582).

Endine piirivalvepost , post ja mälestustahvel Minini kordoni asukohal. Zilupe piirivalvepataljoni 2. kompanii Minini kordon eksisteeris kuni 1940. aastani, mil see laiali saadeti ja toimusid massilised vahistamised. Igal aastal 9. oktoobril toimuvad sellel kohal mälestusüritused (Minini, Līdumnieku vald, Ludza piirkond; 56.510338, 28.090199).

Mozuļi lahingus langenute mälestusmärk. Zilupe jõe kaldal asuv mälestuspaik Kārlis Aperāts üksuse võitlejatele, kes langesid 1944. aastal Mozuļi lahingus. Daugava Hawks'i Rēzekne haru eestvõttel püstitati siia 1994. aastal valge mälestusrist ja 2003. aastal avati monument koos kirjaga. Igal aastal 16. juulil toimub siin mälestusüritus (Minini, Līdumnieku vald, Ludza vald; GPS: 56.509046, 28.091996)

Zilezers – kui sõidate marsruudilt veidi kõrvale Venemaa piiri poole, näete Zilezersi. Zilezers on järv Läti ja Venemaa piiril. Asub Zilupe tasandikul Mudava madalikul Līdumnieki kihelkonnas Ludza vallas ja Krasnogorodski rajoonis Pihkva oblastis Venemaal; 2,18 km² suurusest kogupindalast 0,98 km² kuulub Läti territooriumile. Lätis kutsuti järve Zilezersiks, Venemaal on selle nimi Синее озеро. Tee järveni võib olla raskesti läbitav (Vidri, Līdumnieki kihelkond, Ludza vald; GPS: 56.510139, 28.124173

Kivi „Maa silm“. Kivi on ainulaadne oma mineraloogilise koostise poolest, kuna see on moodustunud kvartsist monokristallist. Nii suuri monokristallilisi rändrahne pole Lätis varem nähtud. Kivi asub eramaal, seega on seda objekti võimalik külastada ainult omaniku saatel, eelnevalt telefoni teel registreerides (Tel.: 27056496; Fedorki, Briģi vald, Ludza vald; GPS: 56.468278, 28.136083).

Opuļi püha allikas. Püha allikas ja palvekoht, mille inimesed rajasid väikese valge maatee äärde, mida ümbritsevad metsad. Rahvapäringute kohaselt on allikaveel raviomadused (Briģi vald, Ludza piirkond; GPS: 56.42426, 28.15946)

Zilupe. Linna keskel, kauni ja moodsa linnapargi vastas oleval ristteel on selgelt nähtav kahekorruseline punastest tellistest hoone valgete aknaavadega. See elas üle sõjaaegsed tulekahjud ja oli varem sõjaväe kasarmu. Enne Teist maailmasõda asus siin ka piirivalvebrigaad.

Salvelinki kabel. Savelinki kabel on riikliku tähtsusega kultuurimälestis ja populaarne palvekoht. Kogu interjöör on imetlusväärne, kuna see hoiab endas ajastu vaimu ja paljude kaasaegsete saladusi. Eriti ebatavalised on altarid, mis on kaunistatud baroksete nikerdustega, mis on loodud ainult noaga (Kalnu tänav 9, Zilupe, Ludza vald; GPS: 56.39013, 28.13668)

Endine piirivalvepost, post ja mälestustahvel Zilupe kordoni asukohas (Savelinki, Zaļesje vald, Ludza omavalitsus; 56.388999, 28.137024).