Kogula lennuväli Saaremaal

Kogula lennuväebaasi hakati rajama 1940. aasta augustis.

Sellesse tegevusse värvati ka kohalikke elanikke, kel tekkis hea teenimisvõimalus. Kohalike põhitööks oli kivide vedu lennurajalt ja selle ümbrusest. Hiljem pikendati lennurada seoses kaugpommitajate startimiseks. Kuna 1941. aastaks oli veel sõjaväelinnak täielikult valmimata, siis lendurid ja baasis töötav personal oli majutatud ümbruskonna taludesse. Sõja algul 26. juunil 1941 saabus Kogula lennuväljale Punalipulise Balti Laevastiku 12. üksik hävituslennukite eskadrill 24. hävitajaga I-153, mida juhtis major Kudrjavtsev. 28. juulil saabus lennuväljale 1. miini-torpeedolennukite polk, mida juhtis polkovnik Preobrašenski. Augustis 1941 teostas Kogula lennuväljalt 1. miini-torpeedolennukite polgu DB-3 pommitajad katse- ja pommituslennu Põhja-Saksamaa kuurort ning sadamalinna Swinemündesse. Seal kombiti vastase õhutõrjet. Peale linnade ja asulate pommitamisi andis Suur-Saksamaa juhtkond välja direktiivi nr 34, milles öeldi, et ,,Niipea kui tekib võimalus, siis peaks maa-, mere- ja lennuvägi ühistel pingutustel likvideerima Dägo (Hiiumaa) ja Öseli (Saaremaa) saartel paiknevad vaenlaste lennuväljad. 7. augusti öösel startisid Kogula lennuväljalt viisteist DB-3 tüüpi lennukit Berliini pommitama. Nii jätkus see üheksal korral kuni 5. septembrini. 6. septembril pommitasid sakslased korduvalt Kogula lennuväebaasi. Kuus DB-3 said tabamusi ja hävisid. Septembri teisel poolel hõivas Saksa maavägi Kogula lennuväebaasi ja 21. septembril maandusid seal juba Luftwaffe 54. jahieskaader. Järgnevatel sõja aastatel kasutasid sakslased lennuvälja kuni 1944. aasta oktoobrini, mil hõivasid selle taas Nõukogude väed. 

Pärast sõda paiknes Kogula lennuväljal veel mõnda aega Nõukogude lennuvägi. Hiljem struktuuri ümberkorraldusest tulenevalt jaotati lennupolk mööda Venemaad laiali ning Kogula jäi varulennuväljaks. 1965. aastal teostas Nõukogude armee Saaremaal suuri sõjalisi manöövreid. Seoses sellega, maandus Kogula lennuväljal suured nelja mootorilised transportlennukid, mis vedasid kohale elavjõudu ja varustust. 

Pärast seda on lennuväli seisnud enamasti kasutult.

 

Storyteller: Fred Vendel
Used sources and references:

Allikad: 

1. Helme, Mehis. Õhusõda Eestis 1941 – 1945. Tallinn, 2016.

2.Jakovlev, Tormis. Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 1997 – 1998. Nõukogude armee Lääne-  Saaremaal ja selle suhted kohalike elanikega. Koostas Ja toimetas Olavi Pesti. Kuressaare, 1999.

3. Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Militaarpärand. https://register.muinas.ee

4. Eesti sõjaajaloo teejuht, Talll 2010. Koostaja K. Luts. 

5. Püüa, Endel. Saarelased Nõukogude sõjaväebaaside jalus 1939 – 1941. Saaremaa Muuseumi toimetised nr 11. Kuressaare, 2020.

6. Püüa, Endel. Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis. Kuressaare, 2006.

7. Raukas, Ahto. Endiste Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. Tallinn, 1999.

 

IMG_20201123_122614.jpg
IMG_20201123_123336.jpg
IMG_20201123_123358.jpg
IMG_20201123_123526.jpg
IMG_20201123_123624.jpg
IMG_20201123_123643.jpg

Related objects

Kogula (Mõnnuste) airfield

1940. aasta suvel alustati Nõukogude Liidu eestvedamisel rajama Kogula sõjaväebaasi nr 40 ehk rahvakeeli Mõnnuste või Kogula lennuvälja. Lennuväli paikneb praeguse Sõmera, Kogula ja Mõnnuste külade vahelisel alal. Lennubaasi jäi suurem sõjaväelinnak rajamata, kuid Sõmera külla ehitati staabihoone ja laohooned. Lennuvälja ala keskele jäänud 1868. aastal valminud paekivist seintega Õigeusukirikul lammutati aga kellatorn, kuna see segas lennukite õhkutõusmist ja maandumist. Pühakojast 30 meetri kauguselt möödus lennuvälja põhi stardiliin. Praegugi on kirik säilinud, kuid kehvas seisukorras ja varemeis. 

Tänapäeval on veel suhteliselt heas seisukorras Sõmera külas olev ohvitseride klubihoone, mis rajati peale teist maailmasõda. Samuti on Mõnnuste küla edelaservas nähtav veel tolleaegne lennuväli. Ümber endise lennuvälja läänekülje on rajatud muldvallidest lennumasinate paiknemiskohad. 

Kunagi oli Kogulasse paigaldatud dolomiidist mälestuskivi kirjaga: „Siit Kogula lennuväljalt tõusid 1941. aastal õhku Punalipulise Balti Laevastiku lendurid - Berliini esimesed pommitajad.”