Abruka
After the outbreak of the war in the summer of 1941, the Red Soldiers were forbidden to communicate with the locals in Abruka.
After war broke out in summer 1941, Red Army soldiers were forbidden from talking to the locals in Abruka.
Nevertheless, two soldiers snuck out of the base to get some bread from the village. They stumbled upon their commissary, who had them arrested. The two men were later shot. The locals buried them in the cemetery in Abruka. They were most likely the only casualties on the island, as the garrison surrendered to the Germans without resistance. Around 10 years ago, hunters found a human skull in a Russian helmet in the forest. They took the helmet with them, leaving the skull behind.
Tõnu Veldre's conversations with local residents 2018-2019
Seotud objektid
Abruka 130-mm rannakaitsepatarei
Abruka rannakaitsepatarei asub Abruka saare lõunaosas Pikaninal. Küla keskelt on sinna umbes neli kilomeetrit.
Patarei nr 3 (nr 29) ehitati baaside lepingu järel endise piirivalvekordoni lähedale. Selles teenis 125 meest, kellest viis olid ohvitserid. Väeosa komandör vanemleitnant Savin, komissar Lukonin. 1941. aastaks valmis kolm 130 mm suurtükiga positsiooni. Neist kaks purustati saksa lennuväe pommirünnakute ajal. Allesjäänud relv kavatseti viia Sõrves Lindmetsa rajatavasse patareisse nr 25a, kuid reaalselt suudeti sinna toimetada vaid mürsud ja püssirohi. Sakslased hõivasid Abruka 3. oktoobril 1941. a. Eesti laskurkorpuse võitlejad jõudsid Abrukale tagasi 9. oktoobril 1944. a. Koheselt toodi saarele lätlastest koosnev ehituspataljon. Seekord rajati neli suurtükipositsiooni, mis varustati ameerika päritolu 127 mm suurtükkidega.
Praegu on maastikul hästi nähtavad kaks suurtükipositsiooni, teised kaks on võsas. Tee ääres on veel vaadeldav kahe sissepääsuga kokkuvarisenud laskemoonahoidla, mis on tähistatud ajutise puittahvliga, ning võsastunud kaitsekaarvid. Ala kasutatakse tänapäeval rannakarjamaana, mistõttu võivad tee ääres olla elektrikarjused.