Katkend Põhja -Läti armee asutamisest Rūjiena poolel
The Army of Northern Latvia was a Latvian military formation during the Latvian War of Independence, which was established on the territory of Estonia and in the liberated regions of North Vidzeme from February 3 to March 31, 1919. Until July 1919, the brigade was subordinate to the Estonian Armed Forces Headquarters and the Commander-in-Chief of the Estonian Army in terms of logistics and operations. It was then merged with the Southern Latvian Brigade to form the Latvian Army.
Agronomist Murītis was among the passengers who sailed from Liepāja to Rēvelis (Tallinn) on January 12 with the legendary ship "Maiga" from the beginning of Latvia's independence. The events related to the trip have been described in the memories by their active participant agronomist Eduards Dunnens.
On January 15, "Maiga" stopped in Rēvē and on the same day Murītis and Duņens visited the Latvian Consul in Estonia, Pastor Jānis Ramani, who informed that the Estonian troops had already liberated five Latvian parishes and needed a man to turn to. Thus, Murītis, who had powers as a member of the People's Council, came to be called.
According to his authority, agronomist Murītis was able to "operate in the liberated territory of Northern Latvia and do what he deems necessary, accept his assistants and appoint officials in parishes where it would be necessary".
After receiving permits, the Rüjans went by train to Moisekull by Estonian military transport train and then to the Ķirbeni station of the headquarters of the 6th Estonian Regiment. As Murītis was allowed to organize armed units to fight the red riflemen, the Estonians gave 5 rifles and ammunition, one of which was to Murītis. Thus, on January 16, the foundations were laid for the Northern Latvian Army. The agreement between Latvia and Estonia on the formation of the troops of Northern Latvia was officially signed on 18 February.
At the meeting of the representatives of the parishes, Murīte was elected the manager of all the manors, which had been abandoned by the managers. Until the establishment of the Civil Administration of Northern Latvia, Pēteris Murītis was the official representative of the State of Latvia in the liberated territory of Northern Latvia.
Eduards Duņēns described the difficult situation in the vicinity of Rūjiena and the multifaceted activities of Murītis, helping to organize commandantship and promoting mobilization for the Northern Latvian Army. It was in Ķirbeļi on February 26 that the young people called up for the first mobilization gathered from the parishes liberated from the Rūjiena area. On the day of mobilization - February 26, 16 officers and 615 soldiers and instructors applied. Among those called up for this mobilization was Pēteris Murītis' younger brother, later Lāčplēsis Military Order Knight Alfreds Murīts (1899 - 1984).
During the Latvian War of Independence, Pēteris Murītis contributed to the liberation of Northern Latvia and often came into direct danger.
Dunnens E. Freedom fights in Northern Latvia. London Newspaper, no. 706, 1 January 1960.
Dunnen E. London Newspaper No. 706, January 1, 1960.
Knights of the Lāčplēsis War Order. Biographical dictionary. Riga, 1996, pp. 360-361.
Tālis Pumpuriņš, Cēsis History and Art Museum
Related timeline
Related topics
Related objects
Rūjiena ja Põhja-Läti brigaadi "Tālavas taurētājs" langenud sõdurite vabastamise monument
Asub Rūjiena keskväljakul.
Kolme meetri kõrgune hallis Soome graniidis raiutud muistse läti eestkostja kujutis, mida kutsutakse “Tālava trompetistiks”, on asetatud kolme meetri kõrgusele graniidist postamendile, monumendi kogukõrgus ulatub aga 7,5 meetrini. Esialgsetel eskiisidel ja makettidel oli K. Zemdega oma kätesse pannud mõõga, mis hiljem asendati trompetiga. Monument avati 15. augustil 1937. aastal.
See monument peegeldab keerulist olukorda meie riigi ja sõjaväe moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel. Vahetult pärast Läti riigi väljakuulutamist tungis Punaarmee sisse ja Kārlis Ulmanise ajutine valitsus rajas Liepājasse pelgupaiga. 1919. aasta veebruaris algas Eesti sõjaväe abiga Läti vabastamine põhjast ning Rūjiena piirkonnas toimus esimene mobilisatsioon Tartus moodustatud Läti vägedele, millest sai Põhja-Läti brigaad kolonel Jorgise juhtimisel. Zemitans. Põhja-Läti brigaad võitles Cēsise lahingutes mitte ainult bolševike, vaid ka Landeswehri ja Rauddiviisi vastu. Rūjiena ümbrusesse mobiliseeritud sõdurid võitlesid ka järgnenud Vabadussõjas. Peamised loorberid võitsid pärast sõda kindral Jānis Balodis ja tema juhitud Lõuna-Läti brigaad, kuid Põhja-Läti brigaadi unustas ta sageli. Rūjienasse kavandatud Rūjiena mälestussammast ehitati pikka aega ja 1937. aastal avatud monument populariseeriti ametlikult kui Rūjiena vabastamise ja langenud sõdurite mälestuse mälestussammas, rääkimata selle algusest. kõik rügemendid Põhja-Lätis.
Monument pole mitte ainult populaarne vaatamisväärsus Läti ja Eesti turistide seas, mis on mingil määral lähtepunktiks mitmete teiste Vabadussõja mälestuspaikade külastamisel Rūjienas, vaid "Tālavas taurētājs" on peatuspaigaks ka eestlaste külastustele. ja erineva tasemega Läti ametnikud.
Rūjiena vabastajate ja langenud sõdurite mälestussammas, laiemalt tuntud kui “Tālava trompet”, kanti 29. oktoobril 1998 riikliku tähtsusega kunstimälestisena riigi kaitse alla võetud kultuurimälestiste nimekirja (mälestise kaitse kanne). number 4522).
Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas
Asub Bertulise kalmistul.
Vaadata saab mälestussammast Läti Vabadussõjas langenud sõduritele.
Avastati 4. augustil 1934. aastal. Monumendi kujundasid Teodors Šķiņķis ja Luda Švalbe.
Võidu triumfi sümboliseeriva monumendi ees on pronksmõõk, tammelehepärg ja neli tähte (kõrvarõngaid), mis sümboliseerivad nelja Läti ajaloolist piirkonda - Vidzemet, Kurzemet, Zemgalet ja Latgalet.
Teisel küljel, mis sümboliseerib mineviku kannatuste rada, on obeliskile kinnitatud pronksist rist, mis oli algselt mähitud okastraadist pärjaga. Pärja jaoks kasutatud okastraat toodi Surmasaarelt.
Monument taastati 1989. aasta suvel ja kõik pronksdetailid tehti ümber.
