Keelatud tuletornid ja mererand

Akmeņraga bāka. Foto: Edgars Šulcs

NSV Liidu ajal olid Põhja- ja Lääne-Kuramaal asuvad mererannad tegelikult avalikkusele suletud sõjaväetsoonid, kuid tuletornide külastamine või isegi pildistamine oli keelatud.

Kui mereajaloo ja tuletornide uurija Arvis Pope otsustas kirjutada oma esimese raamatu tuletornidest, pidi ta eriloaga rändama ümber Kuramaa rannajoone ja tahtis muidugi tuletorne pildistada. See oli aga ametlikult keelatud, sest tuletornid olid sõjalised rajatised, mida jälgisid tolleaegsed piirivalvurid ja turvastruktuurid. Pidin seda tegema salaja, põõsaste ja metsapuude katte all. Lisaks tuli fotosid kiiresti muuta ja peita. Ühesõnaga, sa pead käituma nagu spioonifilmides. Kuna tuletornide lähedal oli piirivalve osi ja nagu selgub, ei soovitatud kaameraga Kolka neemele ilmuda.

Nii oli see ka Pāvilosta poolel - Arvis küsis luudalt töötanud mehelt - ütle mulle, kuhu sa saad siin minna ja turvaliselt mööda merekallast kõndida? Mees naeratas kavalalt ja ütles - kui te lähete paremale, siis ta hoiatab seal ja siis tulistab. Aga kui minna teisele poole - seal on hoiatus, seal on raketid!

Pāvilostas sisenesid nad raamatupoodi ja nägid riiulil Läti kaarti. Kuna see oli juba põhjalikult rebenenud ja kulunud, otsustasid nad uue osta. Ja naaber Riias võttis ka teise. Raamatupoest lahkudes vaatasid nad kogemata tagasi ja märkasid poeaknal müüjat. See on juba kellegagi telefonitsi kõnelnud, jätkas välismaa klientide hoolikat jälgimist ja saabuva auto numbrimärgi üles kirjutamist.

Arvja Pope raamat Tähe kaldal asuvatest tuletornidest ilmus 1985. aastal ja imekombel olid raamatu tuletornide pildid jäänud tsenseerimata. Tsensorid on ilmselt olnud tuletornide saladuses ebakompetentsed.

 
Loo jutustaja: Arvis Pope; Loo ülestähendaja: Normunds Smaļinskis, Jana Kalve
Kasutatud allikad ja viited:

Arvja Pope raamat tuletornidest ilmus Tähe kaldal 1985. aastal ja imekombel olid raamatus olevad tuletornide pildid jäänud tsenseerimata. Tõenäoliselt on tsensorid olnud tuletornide salastatuse osas ebakompetentsed.

 

Seotud objektid

Mērsragsi tuletorn ja rannavalve

Mērsragsi tuletorn asub Mērsragsi külas, umbes 1 km Mērsragsi keskusest põhja pool. Tuletorn alustas tööd 1875. aastal. Signaaltule kõrgus on 21,3 m. Silindriline needitud raudkonstruktsiooniga tuletorn on 18,5 m kõrge, selle alumist osa toestavad raudbetoonist kontraforsid. Torni ülaosas on rauast rõdu, mis toetub konsoolidele. Tuletorni ehitas Pariisi vabrik Sotera, Lemonier & Coy, mistõttu kutsutakse seda rahva seas prantslaseks. 1944. aasta lõpus rajati tuletorni kõrvale Saksa armee 1003. suurtükiväediviisi patarei koos 60 cm läbimõõduga prožektoritega. Mais 1945 kavatses Natsi-Saksamaa juhtkond tuua siia üle 15. Läti SS-grenaderidiviisi, kuid plaan nurjus, sest läti sõdurid alistusid lääneliitlastele. Hoone varemed on Mērsragsi tuletorni lähedal säilinud, seal asus nõukogude ajal piirivalve suur prožektor mere valgustamiseks. Majaka kõrval on linnuvaatlustorn. Ekskursioonid tuleb Mērsragsi turismiinfokeskusest ette tellida.

Akmeņragsi tuletorn ja "Saratovi" saatus

Akmeņragsi tuletorn asub Saka vallas, Pāvilostast 10 kilomeetrit edelas. Majaka tippu viib keerdtrepp ning sealt avaneb vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Praegune 37 meetri kõrgune tuletorn ehitati 1921. aastal. Eelmine tuletorn hävis Esimese maailmasõja ajal.

Akmeņragsi tuletorn paistab teiste Läti tuletornide seast silma, sest see asub ühes meresõidu jaoks kõige ohtlikumas kohas kogu Läänemere rannikul. Majaka tuli tähistab umbes kahe meremiili ehk 3,7 km pikkust kivist madalikku, mis loode suunas merre ulatub. Selles madalikus on meri vaid veidi üle kahe meetri sügav. Majaka asukoht on jäänud endiseks, kuid rannajoon on aastate jooksul taandunud. Kuigi navigatsioonituli on siin olnud alates 1879. aastast, on Akmeņrags olnud tunnistajaks mitmele laevahukule. Nendest tuntuim on Läti aurulaeva Saratow madalikule jooksmine 1923. aasta septembris. 1919. aastal asus Saratowil lühikest aega Läti Ajutine Valitsus. Akmeņragsis asus varem piirivalvekordon ja siin võib näha endiseid Nõukogude sõjaväehooneid.

Oviši tuletorn ja rannavalve

Oviši tuletorn asub Kuramaa rannikul Tārgale vallas Oviši külas ja on vanim tuletorn Lätis (ehitatud 1814. aastal). Oviši tuletorn on 37 m kõrge. Tuletorni konstruktsioon on kahesilindriline: selle läbimõõt on 11,5 m ning kiviseina sees on teine torn, mille läbimõõt on 3,5 m. Selliseid kahesilindrilisi tuletorne kasutati 18.–19. sajandil Euroopas ka kaitserajatistena vaenlase rünnaku vastu. Oviši tuletornimuuseumi majakavarustuse ja navigatsiooniseadmete kollektsiooni peetakse Läti majakamuuseumite kogude seast suurimaks. Sobiva ilma korral võib Oviši tuletornist näha Irbe majakat.

Teise maailmasõja lõpus paiknes Oviši tuletorni lähedal Saksa sõjaväe pataljonistaap ja 530. mereväe suurtükidiviisi 4. patarei ühes mitme õhutõrjesuurtükiga. Võimalik, et tuletorni jalamil asus raadiolokatsiooni ja infrapunakiirguse avastamise seade Donau Gerät. Hiljem asus tuletorni lähedal Nõukogude piirivalvekordon, kuid ükski nõukogudeaegne hoone ei ole tänaseni säilinud. Tuletorni territooriumil asub endiselt Oviši jaamahoone.

Nõukogude armee sõjaväebaas Pāvilostas - aktiivne puhkekeskus

Nõukogude ajal asus siin piirivalveüksus, mõned kilomeetrite kaugusel metsas asusid teised nõukogude armee üksused - sideohvitserid ja maa-õhk tüüpi raketibaas. Pärast iseseisvumist paigutati sinna Läti armee.

Endine Nõukogude armee sõjaväebaas on nüüd puhke-, puhke- ja matkakeskus - isikliku arengu jaoks looduse ja ümbritsevate inimestega suhtlemisel. 

Puhke- ja majutuskoht nii turismigruppidele kui ka peredele. Toad, duššid, WC, kaminad, avar ala tegevusteks, loodushääled. Broneerige eelnevalt telefonil +371 26314505.

Nõukogude piirivalvetorn Pāvilostas

Nõukogude piirivalvetorn asub Pāvilosta lõunapoolse muuli lähedal. Nõukogude piirivalve kunagine vaatlustorn, mida alates 1990. aastate algusest enam ei kasutatud, on nüüd muudetud vaateplatvormiks, millel asub 360 kraadi pöörlev maismaateleskoop. Sealt avanevad ilusad vaated merele ja laevadele ning seal võib vaadelda linde. Torni on lubatud ronida ainult suveperioodi valgel ajal. Kuna torni trepid on üsna järsud, peavad külastajad hindama oma võimeid, tervislikku seisundit ja võimalikke riske. Vaatetornis ja selle ümbruses on videovalve. Talvel on torn külastajatele suletud.

Mazirbe piirivalve vaatlustorn

Nõukogude piirivalvekordon asus endise merekooli hoones. Selle kõrval asus piirivalve vaatlustorn, mis on hästi säilinud. Teine vaatlustorn asub merekaldal parkla juures. Vaatlustornid tuletavad meelde Nõukogude okupatsiooni aega, kui Mazirbe oli suletud piiritsoon ja tsiviilisikud tohtisid mere äärde minna vaid valgel ajal selleks ettenähtud kohtades. Piirivalve vaatlustorn on üks paremini säilinud sedasorti objekte Läti rannikul. Sinna ronimine on ohtlik.